E-poed saavad õiguse nõuda kliendilt kauba tagastamise kulude tasumist
6. juuli 2013, 08:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis kohustab ettevõtjat tegema rohkem teavitustööd ukselt-uksele või e-poe kaudu pakutava toote või teenuse kohta. Samas tekib müüjal õigus nõuda kliendilt e-poest ostetud kauba tagastamisega seotud kulude tasumist.
Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul kasvab pidevalt kaubanduse maht, kus müüa ja ostja kunagi näost näkku ei kohtu ning see omakorda on muutmas ka kaubaga tutvumise võimalusi.
«Kui tavalisest poest ostu sooritades on võimalik müüjalt toote kohta piisavalt infot küsida, siis kaasaegsete müügivõimalustega on see kahjuks piiratud,» lausus Pevkur. «Selleks, et ostjad oleksid enne ostu sooritamist piisavalt informeeritud või juhul, kui ostetud toode ikkagi ei vasta esitatud tingimustele, saaksid selle hõlpsamalt tagastada, tuligi teha täiendusi ka tarbijat kaitsvatesse seadustesse.»
Ministri sõnul on üha populaarsemaks muutumas võimalus teha oste ilma kodust lahkumata kasutades selleks internetti või telefoni. Selliste ostude tegemisel puudub piisav võimalus kaubaga eelnevalt põhjalikult tutvuda ning telefoni teel kaupa tellides pole jälle võimalik lepingut põhjalikult lugeda.
«Eelnõu järgi on pealetükkiva telefonimüüja tõttu lepingu sõlminud kliendil õigus sellest kahe nädala jooksul taganeda ja kaup tagasi saata,» ütles minister. «Poolte jaoks kehtestatakse kauba tagastamise avalduse tüüpvorm ja näidisjuhend, mille saab lisada kõigile lepingutele.»
Pevkur seletas, et vormide lisamine lihtsustab kauba tagastamist mõlema poole jaoks – ettevõtja saab hõlpsalt kogu vajaliku info lepingule lisada ning klient saab selle koos vajalike vormidega juba sõlmimisel enda kätte.
Pooltevaheliste õiguste tasakaalustamiseks annab eelnõu ka ettevõtjale mõningaid uusi õigusi. Nimelt võib müüja nüüd kliendilt nõuda näiteks e-poest ostetud kauba tagastamisega seotud kulude tasumist, näiteks posti- või saatekulu.
Seda küll vaid juhul, kui ta on klienti sellest enne lepingu sõlmimist nõuetekohaselt teavitanud. Tagastada saab siiski vaid neid tooteid, mida tervisekaitse- , hügieeni- ja muud normid tagastada lubavad. Näiteks ei ole võimalik tagastada juba avatud vitamiine, silmatilku või kosmeetikat.
«Eelnõuga suureneb näiteks oluliselt müüja kohustus kliendile teavet jagada,» ütles Pevkur. «Müüja peab kindlustama selle, et klient oleks teadlik kõigist asjaoludest, mis võiksid mõjutada selle toote ostmist, kuid mis pole üldteada või lepingu kontekstist tuletatavad.»
«See ei tähenda, et edaspidi peaks müüja kliendile selgitama, et piim rikneb soojas keskkonnas kiiresti, küll aga seda, millised on ostetava nutitelefoni omadused, sest tavainimene ei pruugi nendest teadlik olla,» lausus ta. «Näiteks on oluline rääkida, et uut telefoni sisse lülitades ühendub telefon automaatselt internetiga ja internetipaketti puudumisel, tekib talle sellest rahalisi kohustusi.»
Seaduse jõustumisel tõuseb oluliselt tarbijakaitse tase, luuakse mitmed uusi reeglid tarbijate kaitseks. Nii ei tohi ettevõtjad enam teenida selle pealt, et tarbija võtab temaga ühendust seoses valitud toote või sõlmitud lepinguga (näiteks tasulised liinid kaebuste esitamiseks).
Ka telefoni teel sõlmitud leping ei muutu kehtivaks enne, kui klient pole oma ostusoovi eraldi kinnitanud.
Eelnõu on üheks osaks Euroopa-ülese regulatsiooni loomisel, mis reguleerib ukselt-uksele, interneti või telefoni teel sõlmitud lepingute regulatsiooni ning tarbijakaitset.