Läti eelarvekärped ähvardavad kaasa tuua koolide ja haiglate sulgemise ning politseinike vallandamise, kuid riigieelarve puudujääk on ponnistustele vaatamata ikkagi hiiglaslikult suur.
Läti kokkuhoiukava võib kaasa tuua haiglate sulgemise
6. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks teema, mis praegu lõunanaabrite juures päevakorral, on eestlastele hästi tuntud. 1. augustist tahab Läti lõpetada pensionite tasuta kojukande.
«Igal inimesel on võimalik avada pangakonto või Läti Posti pensionikonto,» põhjendas otsust sotsiaalministeeriumi osakonnajuhataja Jana Muizniece LETA-le antud intervjuus.
Lätis saab pensioniraha koju 323 000 inimest, kellest ligi kaks kolmandikku elab linnades, ja 1,22-latine kojukande tasu on kokkuhoiu ajal riigile liiga kulukas. Soovi korral maksavad vanurid seda edaspidi ise.
Suur puudujääk
Neljapäeva õhtul luges Läti seim esimest korda negatiivset lisaeelarvet. Sajast saadikust 68 oli paranduste poolt, vastu oli kümme saadikut. Juba järgmisel reedel tahab seim selle jõustada, valitsusjuht Valdis Dombrovskis kinnitas, et valitsus teeb veel enne teist lugemist eelnõus täiendavaid kärpeid. Pühapäeval on riigis kohalikud valimised, ka see mõjutab eelarvekõnelusi.
Üldine eesmärk on kärpida teisel poolaastal valitsuse palgakulu 20 protsenti ja muid kulutusi 40 protsenti. Läti majanduse kukkumine selle aasta esimeses kvartalis oli järsem kui ühekski teises Euroopa riigis – 18 protsenti.
Eelnõu järgi oleks valitsussektori eelarvepuudujääk sel aastal ikkagi 9,2 protsenti. Selles on tulusid ligi neli ja kulusid ligi viis miljardit latti. Eile veel kehtinud kursi järgi siis vastavalt 88 ja 110 miljardit krooni.
Eelarve tulusid tahab valitsus kärpida 400 miljoni lati võrra ja kulusid vähem kui saja miljoni lati võrra. Tegelikult on vajalikud kulude kärped ligikaudu 300 miljoni lati võrra suuremad, sest valitsus tõstab ümber kulude ridu europrojektide rahastamiseks.
9,2-protsendine puudujääk on kaugelt enam kui IMF Lätile mullu detsembris laenulepinguga nõustudes lubas. Läti rahandusministri Einars Repse sõnul on seitsmeprotsendine valitsussektori defitsiit saavutatav.
Sarnaselt Eesti valitsusjuhi Andrus Ansipiga kordab Dombrovskis viimastel päevadel pidevalt, et pensione ei kärbita. Peretoetused on aga löögi all tervelt 3,3 miljoni lati ulatuses.
Praeguseks oma liiga suure suu pärast vallandatud haridusministeeriumi kantsler Mareks Gruskevics on öelnud BNSile, et riigi 30 000 õpetajast 10 000 jääb tööta. Sama avaldus saigi Gruskevicsile saatuslikuks, sest nii võib juhtuda, aga võib ka mitte juhtuda. Õpetajate palgaraha aga väheneb 25,4 miljonit latti.
Läti päevaleht Diena kirjutas neljapäeval, et ligi 10 000 töökohta on löögi all hariduses, tervishoius ja sisejulgeolekus. Läti valitsusametnikud räägivad viimasel ajal sellest, et haiglate ülalpidamise asemel tuleb hakata arendama haigete kodus põetamise süsteemi.
Läti rahandusministeeriumi koostatud kärpeplaan näeb ette, et tervishoiukulude kokkuhoid tuleb 35 miljonit latti. Valitsus plaanib koondada politseinikke, nii et palgakulu oleks eeloleval poolaastal 1,3 miljonit latti väiksem. Põllumajandustoetuste pealt tuleb kokkuhoid 3,2 miljonit latti.
Kärbitakse täie hooga
Nagu ka Eestis, käib kärpimine Riias praegu täie hooga. Esialgu on väga keeruline öelda, mida täpselt ja kuidas kärbitakse. Dombrovskis kinnitas, et läbirääkimised Euroopa Komisjoni ja IMFiga jätkuvad, et saada kätte järgmine osa 7,5 miljardi eurosest laenust.
Valitsus koostab praegu riigieelarvet arvestusega, et SKT langus on tänavu 18 protsenti. Pool aastat tagasi arvati Riias, et majanduslangus tuleb viis protsenti.
Kui võtta aluseks Swedbanki Läti kontori analüütikute hinnang, siis langeb Läti riigieelarve tulude pool lähiajal 2003.–2004. aasta tasemele.
Kommentaarid
Märten Ross
Eesti Panga asepresident
Praegu käib Läti ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahel eelmisel aastal sõlmitud laenulepingu raames järjekordne läbirääkimiste voor. Ka detsembris tekitasid need läbirääkimised spekulatsioone, mistõttu seekordne sensatsiooni tagaajamine pole üllatus. Tegelikult ei ole Läti majanduses viimastel nädalatel midagi ootamatut juhtunud. Läti mitmed senised haavatavused on väga kiiresti kahanenud. Nii näiteks alaneb inflatsioon ja aeglustub palgakasv. Meie hinnangul ei ole põhjust Läti rahapoliitilise raamistiku muutmiseks.
----------------------------
Valdis Dombrovskis
Läti peaminister
Läti peaminister
Põhiseaduse järgi on igal inimesel õigus vabalt väljendada oma arvamust. Aga ma kutsun kõiki üles seda tegema vastutustundlikult, eelkõige neid, kes spekuleerivad lati kiire devalveerimise üle. Sellised avaldused kahjustavad Läti majandust ja võivad mõjutada Läti plaane eurole üleminekul. Lati devalveerimise kuulujutud ja spekulatsioonid peavad lõppema. Rahvusvahelised laenajad pole esitanud uusi nõudmisi ja valitsus jätkab tööd eelarvekulude kärpimiseks.