/nginx/o/2009/04/09/161083t1h517b.jpg)
Eesti pensioniturust üle poole hõivanud Swedbank sai eelmise aasta jooksul fondi vara alla hinnates kõige enam kaotusekibedust tunda grupi teistesse fondidesse investeerimisest, kus soetusväärtusest jäi kohati järele vaid viiendik.
Pensionifondide kaotustes süüdi eneseimetlus
:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
5. juuni 2009, 09:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta lõpus pidi Eesti suurim, ligi veerand miljoni kliendiga pensionifond Swedbanki K3 iseenda fondidesse tehtud investeeringuid võrreldes soetusmaksumusega alla hindama 160 miljoni krooni ulatuses, kirjutab
. Siia otsa lisandub veel vastuvõetud kaotus osakute müügist, mis fondi värskelt avaldatud aastarapordist ei selgu.
Kui paar nulli hinnatud rämpsvõlakirja kõrvale jätta, troonisid suurimate langejate hulgas Swedbanki Venemaa ja Kesk-Aasia aktsiafondid ning Ida-Euroopa kinnisvarafondid, mis kaotasid üle 70 protsendi oma soetushinnast.
Sarnane pilt avanes ka Sampo pensionifondides, kus fondiinvesteeringute all ainult grupi enda fondid ilutsevadki.