Keskpank: investeeringute kasv aeglustub
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
13. mai 2013, 13:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaste kvartalite jooksul on mõnevõrra suurenenud eksportiva sektori panus majanduskasvu, kuid siseturgu teenindavate tegevusalade areng oli kahesuunaline: ehitussektori esimese kvartali langus peegeldab investeeringute kasvu aeglustumist, samas kui kaubandussektori kasv annab tunnistust tarbimise kasvu jätkumisest, tõdes Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja statistikaameti täna avaldatud esimese kvartali majanduskasvu statistikat kommenteerides.
Statistikaameti andmetel kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) aastataguse ajaga võrreldes ühe protsendi ning mullu neljanda kvartaliga võrreldes kahanes sama palju.
Oja sõnutsi toetab tarbimist ka majapidamiste kõrge kindlustunne. Võrreldes 2012. aasta neljanda kvartaliga mõjutas käesoleva aasta alguses majanduskasvu tõenäoliselt negatiivselt netotootemaksude laekumine.
Eksport kasvas esimeses kvartalis kiiresti, kuid Oja sõnutsi ei soosi suhteliselt nõrk väliskeskkond veel ekspordi laiapõhjalist kasvu. Eksportiva sektori kasvu piirab tema sõnul praegu Euroopa majanduse tagasihoidlik seis. «See peegeldub ka Eesti tööstussektori ekspordis, mis suurenes esimeses kvartalis peamiselt tänu euroalavälistele turgudele, kusjuures tööstuse eksport euroalale oli eelmise aasta tasemel,» lausus Oja. Euroopa majanduse tugevamat kasvu oodatakse alates käesoleva aasta teisest poolest.
Ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite Soome, Rootsi ja Venemaa majanduse madalseis on tingitud Euroopa majanduse üldisest nõrkusest. Kuigi Soome ja Rootsi tööstussektori toodangu kasvuootused on kõrgemad kui poole aasta eest, pole see Oja sõnutsi veel reaalses tööstustoodangu kasvus kajastunud. «Mõlema riigi tööstustoodangu maht jätkas esimeses kvartalis langustrendis. Venemaa majanduskasvu pärssis lisaks eksporditava toorme madal hind,» märkis ta.
Oja sõnul viitab peamistest kaubanduspartneritest kiirem tööstustoodangu kasv Eesti tootjate tugevale konkurentsivõimele. Samas võib möödunud aastal kiirenenud tööstussektori tööjõukulu kasv hakata edaspidi ekspordi konkurentsivõimet piirama. «Kuna Euroopas on hinnasurve praegu väike, siis on tugeva konkurentsiga turgudel raske kulude kasvu müügihinda üle kanda,» märkis ta.
Eesti Pank ootab viimati avaldatud prognoosis tänavuseks majanduskasvuks 3 protsenti.