Eesti maksukoormus langes tunamullu märgatavalt
4. mai 2013, 13:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu riikide maksustamise trendide kogumiku andmetel vähenes Eesti maksukoormus 2011. aastal 1,3 protsendi võrra 32,8 protsendini SKPst, millega on Eesti ELis 18. kohal.
ELi keskmine maksukoormus on 38,8 protsenti - kõrgeim maksukoormus on Taanis (47,7 protsenti) ning madalaim Leedus (26 protsenti), teatas rahandusministeerium.
Eesti maksukoormus vähenes 2011. aastal tänu ekspordil põhinenud kiirele majanduskasvule. Kuna ekspordi panus maksulaekumisse on väiksem kui sisetarbimise puhul, siis kasvas nominaalne sisemajanduse koguprodukt (SKP) oluliselt kiiremini kui maksulaekumine. Lisaks vähendas maksukoormust kohustusliku kogumispensioni riigipoolsete maksete osalise taastamise tehniline mõju.
Euroopa Liidu liikmesriikide kaalutud keskmine maksukoormus oli 2011. aastal 38,8 protsenti SKPst, mis on 0,5 protsendi võrra enam kui 2010. aastal. Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega oli maksukoormuse tase Eestis 2011. aastal madalamas pooles. Kõrgeima maksukoormusega ELi riigid olid 2011. aastal Taani ja Rootsi, kus maksukoormus oli vastavalt 47,7 ja 44,3 protsenti SKPst.
Madalaima maksukoormusega riik oli 2011. aastal Leedu, kus maksukoormus ulatus 26 protsendini SKPst. Olulist rolli maksutulude suuruses mängib ka maksukogumise efektiivsus. Ühest küljest võib suurem maksutulude osakaal SKPst viidata riikide võimele makse efektiivselt koguda. Samas kõrgete maksumäärade tingimustes võib maksukoormus kujuneda keskmisest madalamaks näiteks seetõttu, et maksudistsipliin ettevõtete ja kodanike seas on nõrk.
Võrreldes 2000. aastaga on suurim langus maksukoormuses toimunud Slovakkias, kus see kahanes 5,5 protsendi võrra 28,5 protsendile. Kuues liikmesriigis on maksukoormus võrreldes üheteistkümne aasta taguse ajaga tõusnud, suurim kasv on olnud Küprosel (30 protsendilt 35,2 protsendile). Aastaga on enam langenud Eesti ja Rootsi maksukoormus, tõusnud Portugali ja Rumeenia maksukoormus.
Eesti maksukoormus püsis kuni 2008. aastani stabiilselt allpool 32 protsenti, kuid kasvas 2009. aastal seoses kriisi mõjudega – ekspordi kiire langus, teise pensionisamba maksete peatamine ning kriisiaegsed maksutõusud. Alates 2010. aastast on Eesti maksukoormus langenud ning rahandusministeeriumi prognoosi järgi jõuab 31,4 protsendini SKPst 2017. aastaks.