/nginx/o/2013/04/02/1667216t1he5cf.jpg)
Suurem osa Küprosest on veetnud viimased nädalad šokiseisundis, liites mõttes kokku kaotatud summasid ja muretsedes tuleviku pärast. Venelastest saarlased on palju rahulikumad – nemad teavad kriisidest nii mõndagi ja lähenevad asjale üpris eriskummalisel kombel.
Olles elanud üle Nõukogude Liidu kollapsi järgse kaose, 1998. aasta rublakriisi ja 2008-2009 aastate globaalse finantskriisi, peavad paljud praegust olukorda puhkuseks plaažil – sõna otseses mõttes.
«Ma nagunii ikka virisesin, et liiga igav on, liiga rahulik,» ütles Maša, kes töötab Limassolis finantsdirektorina. «Ma olen venelanna, saate aru? Mulle meeldib, kui põnevaks läheb.»
Maša annab kiirülevaate majanduslangustest, mille ta oma kodulinnas Permis üle on pidanud elama. Ja selgitab vahet Küprose kohalike ja venelaste vahel: «Ma ei taha nõusid pesta, aga kui vaja, siis ma pesen. Paljud inimesed siin Küprosle ei ole nõus põrandaid pesema.»
Samas ei valmistu enamik venelasi veel põrandaid pesema. Nii mõnigi on võtnud otse vastupidise lähenemise.
Ärimees Nikolai lesis Limassolis basseini veeres lamamistoolil ning arutas helistajatega rahulikult oma kuuekohalises summas varanduse võimalikku saatust, muljetavaldav kõht ujumispükse varjamas.
Inimese kohta, kel äsja ilmselt suured summad külmutati, võttis ta asja väga vabalt. Võimalik, et taoline temperament pärineb mehe kodulinnast Tšeljabinskist. Räpasest tööstuslinnast, mis veebruaris maailmakuulsaks sai, osutudes 11 000-tonnise meteoriidi märklauaks, mis kiirusega 68 000 km/h nende poole põrutas. Meteoriidist märkimisväärsem oli aga linnarahva reaktsioon, mida mitmete kaameratega on jäädvustatud. Möödatuiskav üüratu tulekera jättis nad niivõrd ükskõikseks, nagu olnuks tegemist millegi üsna igapäevasega.
Sama meenutab ka Nikolai. «Ähh, see käis kähku ja oligi möödas,» kehitab ta õlgu.
Raha on liikvel
Välisajakirjandus kirjeldas Küprost sageli kui oligarhide ja rahapesijate mängumaad. Kuid nii kohapeal kui Moskvas väidetakse suisa vastupidist. Jah, suured Vene miljardärid – Roman Abramovitš, Oleg Deripaska, Alisher Usmanov – omavad tõesti seal valdusfirmasid. Ning tõsi: vahel käivad nad ka ise kohapeal ning üürivad endale terveid korruseid Limassoli Four Seasonsi hotellis. Ja sõidavad veidi ringi oma jahtide ja jetidega.
Aga sularahaga on sootuks teised lood. «Küpros on rohkem kesktaseme meeste jaoks,» ütles Moskva maaklerfirma Otkritie analüütik Vladimir Savov. «Päris suurtel poistel on globaalsed võimalused. Neil võivad olla üksused Hollandis, Kaimanisaartel, Briti Neitsisaartel.»
Mida kinnitas ka ühe rikkaima venelase esindaja. Kes kraaksatas küsimuse peale, kas tema boss ka Küprosel raha kaotas: «Elagu Neitsisaared!»
Alimentidega võidule
Oligarhid polnud aga ainsad, kel jätkus taipu oma raha enne abipaketti Küproselt ära tuua. Küsimuse peale, millise kohaliku pangaga tema asju ajab, vastas Svetlana Zaitseva, kes Limassoli tolmusel peatänaval räpasevõitu ilusalongi peab, ühe lühikese sõnaga: «Šveits.»
Viimased 30 000 eurot toimetas ta saarelt minema novembris, osalt ka ühte panka Venemaal. «Ma teadsin, et midagi sellist võib juhtuda,» selgitas naine.
Sergei Tjulenjevil nii hästi ei vedanud. See mitme äri omanikust venelane, kes vabal ajal ka fantaasiat kirjutab, valis kahjuks Laiki panga, mis kinni pandi ja suurema osa rikaste hoiustajate rahast endaga kaasa viis.
Tjulenjev teab, et kõigest ilmajäämisel on oma hind. Sest tal on seljataga kolm finantskrahhi... ja sama arv lahutusi.
«Naised armastavad võitjaid, nad ei armasta kunagi kaotajaid,» ütles ta. «Mul on nüüd neljas naine. Kui ma oleksin põlvili maas, kui ma oleksin vaene, kui ma nutaksin, siis ta jätaks mu maha.»
Küsimuse peale, kui palju raha ta oma kriisis nr 4 kaotada võib, jäi Tjulenjev sügavalt mõttesse. Mees, kes peab maksma alimente vähemalt ühele endistest proua Tjulenjevatest, peab vahel oskama ka vaikida, ütles ta lõpuks.
Copyright The Financial Times Limited 2013