Finantskriisi kestel on euroala nii mõnestki moraalsest dilemmast mööda hiilinud. «Neetud olgu moraalsed ohud,» kõlab nende juhtprintsiip – ahistades maksumaksjaid ja andes järele pankadele.
Väike Küpros – euroala suur moraalne dilemma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küprose puhul valitseb aga oht astuda sootuks uuele territooriumile ja teha faustlik diil riigiga, mis eitab täielikult oma kohutavat olukorda.
Abipaketi läbirääkimisi raskendavad lähenevad presidendivalimised. Mis veelgi enam: andes Venemaale liiga suure sõnaõiguse, õõnestaks euroala veelgi võimalusi jõustada oma reegleid riigis, kus neist niigi suuremat ei hoolita.
Küpros peaks olema ju tühiasi – see saareriik annab vaid 0,2 protsenti euroala sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Ignoreerida neid aga ei saa.
Küprose pangad on Kreeka finantskrahhis rängalt räsida saanud. Nad vajavad kuni 10 miljardi euro eest uut kapitali. Riik võib vajada 17 miljardi eurost abipaketti, mis võrdub 100 protsendiga nende SKTst.
Kuid pangad on pungil täis Vene raha, mis redutab seal kodumaiste maksude eest. Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble nõuab, et päästepaketis peab igal juhul osalema ka Venemaa. Venemaa ütleb, et võib-olla tõesti.
Berliinis ja Brüsselis pomisetakse, et eelisaktsiate omanikud ja isegi hoiustajad – kelle all pomisejad peavad silmas Vene oligarhe – tuleks Küprose abipaketi osalisteks tirida.
Heakene küll, aga niiviisi toimides muutuks täielikult pankade päästmise mudel. Ning selle valguses tuleks põhjalikult ümber teha näiteks Iiri pankade pakett.
Pigem peaks euroala otsima parimat viisi, kuidas Küpros kui allumatu maksuparadiis korrale kutsuda. Andes Venemaale päästepaketis liiga suure sõnaõiguse, kahaneksid euroala niigi piiratud võimalused nõuda, et Nikosia neile aru annaks.
Valimiste tulemusel võib sündida Küpros, mis on ehk senisest varmam omaenda päästmisel osalema. Aga võib-olla ka mitte.
Igal juhul seisab saar silmitsi valikuga. Üks kahest jõuab lõpule – kas maksuparadiisi põli või euroala liikmeks olemine.
Copyright The Financial Times Limited 2013