Intressimäärade põhi juba käes või vähemalt käeulatuses

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Eluaseme- ja muude pikaajaliste laenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euriboril on põhi juba käes või üsna lähedal. Analüütikud lubavad madalat intressitaset veel pikaks ajaks.

Tänu Euribori järsule langusele on Postimehe arvutuste kohaselt eluasemelaenuvõtjate intressikoormus langenud aastaga umbes 75 miljoni euro võrra. Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm ütles eelmisel nädalal ajakirjanikele, et vabanenud raha pole läinud ilmselt mitte niivõrd jaekaubandusse, kuivõrd laenude tagasimaksmiseks ja hoiustele.

Pikk langus katkes

Ülemöödunud nädala keskel katkes täpselt aasta kestnud Euribori langemine. Viimastel nädalatel on intressimäär mitmel korral kerkinud ning viimased neli päeva püsinud paigal. Enne seda kerkis Euribor viimati möödunud aasta detsembri keskel. Seetõttu ongi tekkinud küsimus, kas poolteist aastat kestnud langus on läbi ning rekordmadalal Euriboril on nüüd põhi käes. Päris põhja saabumist ei söanda analüütikud veel ennustada, aga kaugel ei tohiks see enam olla. «Euribor on põhjale väga lähedal,» ütles Swedbanki Balti investeerimiskeskuse osakonna juhataja Kristjan Tamla. «Turud arvestavad praegu sellega, et Euroopa Keskpank võib järgmisel aastal intresse isegi veel kärpida. Seega ei peaks baas­intressi kärbe Euribori enam allapoole tooma,» lisas ta.

Detsembri alguses toimunud Euroopa Keskpanga nõukogu koosolekul arutati baasintressi võimalikku langetamist väga innukalt, kuid lõppotsusena jäeti baasintressimäärad siiski muutmata. Üheks põhjuseks võis olla soov turge mitte väga ehmatada, sest just samal ajal tulid avalikuks mitmed kehvad makromajandusnäitajad, mis osutasid, et eurotsooni majandus on languses.

Luksemburgi keskpanga president ja Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu liige Yves Mersch ütles möödunud teisipäeval Reutersile, et baasintresside alandamise üle pole mõtet eriti arutleda, sest ebaharilikud rahapoliitilised meetodid, nagu kommertspankadele pikaajaliste laenude andmine ja suures mahus riikide võlakirjade ostmine, töötab tavalistest meetoditest paremini.

Ka SEB Treasury osakonna juhataja Eero Sirendi sõnul ei oota SEB, et keskpank 2013. aastal baasintressi alandaks, ega oota ka eri tähtaegadega Euriboride tõusu või langust, vaid püsimist ligikaudu praegusel tasemel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles