Tervise Arengu Instituut teatas, et kuigi absoluutsummas kasvasid tervishoiukulud võrreldes 2010. aastaga 36,7 miljoni euro võrra, langes nende osakaal SKTst varasemalt 6,3 protsendilt 5,9 protsendini.
Tervishoiu kogukulude osakaal SKTst langes ka eelmisel aastal
29. oktoober 2012, 11:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osakaalu langus oli TAI andmetel põhjustatud SKT suuremast kasvutempost võrreldes tervishoiukulude kasvutempoga. Antud tendentsist järeldub, et Eesti kasvanud jõukust kasutati 2011. aastal enam muudes sektorites kui tervishoius.
Aastane tervishoiukulutuste kasv oli jooksevhindades 4 protsenti.
Reaalhindades jäid 2011. aastal tervishoiukulutused 2010. aastaga samale tasemele, mis tähendab, et võttes arvesse 2011. aastal tervishoiusektoris toimunud hinnatõusu, siis kulutatud summa eest saadi sarnases mahus tooteid ja teenuseid kui 2010. aastal.
Eesti tervishoiu kogukulude mahust enamiku moodustavad Eesti Haigekassa, leibkondade ja keskvalitsuse kulud. Eesti Haigekassa kulutuste osakaal sellest oli 68,6 protsenti, leibkondadel oli vastav näitaja 17,6 protsenti ning keskvalitsusel 9,3 protsenti. Kokku moodustasid eelnevalt nimetatud rahastamisallikad tervishoiu kogukulude mahust 95,5 protsenti.
Suurimate tervishoiu rahastamisallikate lõikes jäid kulutused 2011. aastal võrreldes aasta varasemaga sarnasele tasemele. Eesti Haigekassa kulutused kasvasid 4,7 protsenti, keskvalitsuse kulud kasvasid 2,7 protsenti ning leibkondade kulutused vähenesid 1,6 protsenti. Leibkondade kulutuste alanemine oli peamiselt tingitud hambaravi kulutuste vähenemisest, mis oli suures osas põhjustatud proteesidele tehtavate kulutuste alanemisest.
Oluliselt kasvas 2011. aastal võrreldes eelneva aastaga välisrahastuse maht, seda 5,5 miljonit eurot ehk 68,2 protsenti. Peamiselt oli kasv tingitud Euroopa Regionaalfondist laekunud vahendite suunamisest kapitaliinvesteeringuteks. Välisrahastuse mahu kasvu tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et 2010. aastal olid viimaste aastate madalaimad kapitalikulud, mis oli tingitud mitmete objektide valmimisest 2009. aastal.
Tervishoiuteenuste lõikes toimusid suuremad muutused lisaks kapitalikulule ka radioloogilistes uuringutes ja mittenakkushaiguste ennetamises. Kulutused radioloogilistele uuringutele kasvasid 23,1 protsenti ehk 5,7 miljonit eurot, eelkõige oli antud kulu kasv tingitud Eesti Haigekassa poolt finantseeritavate radioloogiliste uuringute mahu kasvust. Kulutused mittenakkushaiguste ennetamiseks suurenesid 23,7 protsenti ehk 1,6 miljonit eurot. Peamiselt oli nimetatud kasv tingitud Euroopa Sotsiaalfondi programmi «Tervislikke valikuid toetavad meetmed» keskvalitsuse ja välisrahastuse mahu suurenemisest.
Tervishoiu kogukulud võtavad kokku kõik kulud tervishoiuteenustele, ravimitele ja muudele tervishoiukaupadele ning investeeringud tervishoidu, mida tasuvad haigekassa, riik, kohalikud omavalitsused, tööandjad ja inimesed ise. Kogukulude hulka arvestatakse ka ressursse, mis tuleb riigi tervishoidu välismaalt. Tervishoiu kogukuludesse ei arvestata ravikindlustuse eelarvest tasutavaid haigus-, hooldus- ja sünnitushüvitisi ega riigi tervishoiutöötajate koolitustellimuse kulusid.