Saksa konstitutsioonikohus otsustas 12. septembril, et Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamisleping on põhiseaduspärane, avades sellega tee uue päästefondi loomiseks.
ESM hakkab tegutsema oktoobris
24. september 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ESM hakkab tegutsema oktoobris, õigupoolest on uus organisatsioon tehniliselt peaaegu valmis, sest see mehitatakse Euroopa Finantsstabiilsusfondi (EFSF) töötajatega. Klaus Regling asub EFSFi eesotsast ESMi juhtima, koos temaga liigub uude organisatsiooni ka Andres Sutt, kes täidab Reglingu nõuniku kohuseid.
Sarnased vaidlused
Kohtuvaidlus Saksamaal ja Eestis oli sisult sarnane, ainult mõne erinevusega. Neist tähtsaim oli kahtlemata see, et Saksamaa konstitutsioonikohtus oli vaagimisel terve leping. Õiguskantsler Indrek Teder vaidlustas riigikohtus vaid ESMi asutamislepingu ühe sätte – kiirmenetluse.
Nii Eestis kui ka Saksamaal oli üheks kaalumiskohaks lepingu vastavusel põhiseadusele kohustuse suurus. Eestis 1,3 miljardit eurot, Saksamaal 190 miljardit eurot. Mõlemas riigis küsisid abimehhanismis kahtlejad, kas nii suure kohustuse võtmisega riik oma suveräänsust sootuks ei loovuta, sest ühel päeval võib juhtuda, et parlamendil polegi enam võimalust riigieelarve üle otsustada – kogu raha on läinud ESMi nõude katteks.
Saksa konstitutsioonikohus toonitas, et Saksamaa kohustused ESMi ees ei tohi parlamendi loata kasvada suuremaks kui 190 miljardit. Bundestag peab sarnaselt riigikoguga menetlema ka iga ESMi abipaketti.
ESMiga liitumise vastane, Euroopa õiguse ekspert Carri Ginter viitas ka sellele, et Saksa kohus käsitles ESMi töötajate puutumatuse teemat. Kohus leidis, et puutumatuse klauslid ei tohi segada Saksa parlamendil info saamist organisatsiooni tegevuse kohta.
Pankade päästmine
Eurogrupi juht, Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker ütles, et ESMi nõukogu koguneb 8. oktoobril. ESMi jõustumine avas tee palju suuremale protsessile. Kuna ESMist abi andmine on saanud seadusliku jõu, siis tahab Euroopa Komisjon hakata sealt rahastama ka hätta sattunud panku.
Pragmaatiline ettevõtmine peab parandama riikide eelarve tasakaalu ja võlakoormuse näitajaid. Kui praegu mõne riigi valitsus pankadele abi annab, siis kasvatab see valitsuse võlakoormust. Viimase vähendamine on aga keskne teema võitluses võlakriisiga.
ESM hakkab uuest aastast abistama panku otse. Abi saamise tingimuseks on osaluse loovutamine.
«Väga oluline on, et kui valitsus tuleb aktsionäriks, siis senised aktsionärid peavad kaotama oma osaluse. Ei peaks andma raha ja lootma, et kõik läheb paremaks.
Kui pank on põhja juhitud, siis senised aktsionärid ja võlausaldajad peavad kannatama. Hoiused on kaitstud ühiste reeglite järgi,» kommenteeris Eesti Panga asepresident Madis Müller.
Pangandusliit annab keskse järelevalve vastutuse Euroopa Keskpangale. Esmalt läheksid Frankfurdi kontrolli alla abivajavad pangad, seejärel tuleva aasta keskpaigast suured pangagrupid ja 2014. aasta algusest kõik pangad.
Rootsi vastuseis
Ühine järelevalve kõlab hästi, sisendades lootust, et Euroopa panku saab tõhusamalt vormis hoida, aga saatan peitub detailides. Saksamaale ei sobi kõiki panku haarav pangandusliit, sest sealne pangandus erineb suuresti teiste Euroopa riikide omast. Sama mure on Eestil, küll teise nurga alt. Meie pangandust kontrollivad rootslased, kes ei kuulu aga euroalasse.
Rootsi rahandusminister Anders Borg ütles, et ühine pangandusjärelevalve on vastuvõetamatu, sest õigused jääks Frankfurdile, kus Rootsil sõnaõigust pole. Läbirääkimised jätkuvad.