Eesti Pank: kasvu taastumine sõltub euroala valitsuste tegevusest
/nginx/o/2011/07/31/692036t1hcfcb.jpg)
10. august 2012, 12:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/01/03/899858t1hb988.jpg)
Eesti Pank rõhutab oma majanduskommentaaris, et kiirema kasvu taastumine on eelkõige euroala valitsuste kätes.
Statistikaameti värsketel andmetel kasvas Eesti majandus teises kvartalis aastavõrdluses 2 protsenti ja esimese kvartaliga võrreldes 0,4 protsenti.
Eesti panga ökonomist Kaspar Oja sõnul võib majanduskasvu aeglustumise peapõhjuseks pidada mitme Euroopa riigi probleeme rahandusega, samas on nende mõju Eestile jäänud siiski piiratuks.
«Palgad kasvavad jätkuvalt ja tööpuudus väheneb. Hoolimata üldisest kindlustunde langusest euroalal on majandususaldusindeks Eestis endiselt ajaloolisest keskmisest kõrgem,» rõhutas Oja, kelle sõnul ei ole eratarbimine väliskeskkonna nõrgenedes vähenenud ning toetab jätkuvalt majanduskasvu, samas on inimeste tarbimisotsused Oja hinnangul viimastel aastatel olnud läbimõeldumad kui enne kriisi.
«Kõrvuti tarbimise kasvuga on majapidamised suurendanud oma finantspuhvreid. Sisenõudlust toetavad ka soodsad intressimäärad.»
Samas rõhutab Oja, et sisenõudlus ei suuda majanduskasvu üksi kaua ülal hoida. «Praegusest kiirema majanduskasvu saavutamiseks on vaja, et välisnõudluse ja ekspordi kasv taastuks,» rõhutas Oja. Samas on Euroopa majandusaktiivsus püsinud viimastel kuudel madalal. Majandusareng oli esimesel poolaastal Eesti Panga prognoosiga, mis näeb ette aastakasvuks 2,6 protsenti, Oja sõnul üldjoontes kooskõlas.
«Prognoosi täitumise eelduseks on, et euroala valitsused suudavad kriisi ohjeldada ja väliskeskkond hakkab teisel poolaastal järk-järgult paranema.»