Kreeka lahkumine suurendaks Eesti osalust ESMis?
/nginx/o/2011/07/31/692036t1hcfcb.jpg)
8. august 2012, 11:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/08/08/1259840t1h5a05.jpg)
Kuna Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) leping ei fikseeri ESMis konkreetseid kapitalivõtmeid, vaid üksnes valemeid, kuidas osalust arvutatakse ning samal ajal puuduvad konkreetsed klauslid riikide euroalalt lahkumise puhuks, tekib küsimus, kas 500-miljardilise laenumahu säilitamiseks peaksid mõne riigi lahkumise korral alles jäänud riikide garantiid suurenema.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juht Andrus Säälik rõhutas, et riikide euroalasse lisandumine ESMi lepingu muutmist kaasa ei tooks ega vajaks seega ka riigikogu heakskiitu.
«Ainuke asi, mis lepingusse kirja pandi, oli valem, kuidas osalused arvutatakse,» sõnas Säälik, kelle sõnul on ESMi lepingus klausel, mis sätestab, et kui uus riik Euroopa Liiduga ühineb ja sellest tulenevalt muutuvad osalused Euroopa Keskpangas, on ESMi kapitalivõtmete muutmine võimalik.
«Küll aga tuleb ESMi osalused ümber mängida siis, kui uus riik ühineb euroalaga ja sellega paralleelselt ka ESMiga,» kommenteeris Säälik, kes rõhutas, et tulevastele euroalaga liitujatele on ESM poliitilise kokkuleppe tõttu kohustuslik.
Sealjuures ei lisanduks uued liikmed praegu kokku lepitud 500 miljardi euro garanteerijate hulka, vaid nende liitumise võrra peaks fondi laenuvõime maht suurenema.
Mõne riigi euroalast lahkumine ei ole Sääliku sõnul lepingus sätestatud, ent kui see peaks toimuma, siis tuleks ümber muuta ka kapitalivõtmeid.
Samas puudub Sääliku sõnul selliseks stsenaariumiks praegu konkreetsem plaan. «Sellega tegeletakse siis, kui kunagi peaks see situatsioon tekkima,» selgitas Säälik, kelle sõnul ei taheta ESMi lahkumise protseduure sisse panna seetõttu, et fond peaks seisma stabiilsuse ja ühtsuse eest, mitte eos tõstatama küsimusi võimaliku lahkumise kohta.
Et Kreeka osalus ESMis on 2,817 protsenti, ei ole seega ka päris selge, kuidas Kreeka lahkumise korral peaks säilima ESMi 500 miljardi laenuvõime.
Itaalia osalus on 700 miljardilise mahuga ESMis 17, 914 ja Hispaania 11,904 protsenti.