EfTEN: meie ambitsioonid kinnisvaraturul kasvavad
11. juuli 2012, 14:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EfTEN Capital tegevjuht ütles, et peale Mustika keskuse ostmist kaalutakse mitmeid võimalusi suurendada oma ärikinnisvara portfelli.
Te mainisite Mustika keskust ostes, et EfTEN on taas laiemalt ringi vaatamas ostumõtetega. Kas on uusi konkreetseid plaane?
EfTEN Kinnisvarafond on investeerimistegevust jätkamas. Ennem Mustika keskuse ostu moodustas 50 protsenti meie portfellist büroopinnad. Soov oli kaubanduspindade osakaalu suurendada. Nüüd vaatame laiemalt erinevates ärikinnisvara sektorites projekte, kus riski ja tulususe suhe on meie hinnangul tasakaalus. EfTEN Kinnisvarafondi neli aastat tagasi asutades oli meie üks eesmärke saavutada vähemalt miljardi krooni suurune kinnisvaraportfell. Mustika ostuga on see piir ületatud, kuid meie ambitsioonid on ka kasvanud. Samas tuleb alati olla ettevaatlik, et ambitsioonid ei ületaks meie meeskonna reaalset võimekust.
Mis on need kriteeriumid, mille järgi kaalute ostuplaane?
Konkreetseid kriteeriumid on sektori ja vara asukoha spetsiifilised. Laiemalt on kindlasti oluline, et üürihinnad ei ületaks turu keskmisi hinnatasemeid. Peame alati objektis tajuma ka enda jaoks pikemaajalist perspektiivi, mida realiseerida aktiivse juhtimisega. Näiteks Mustika keskuses seisab meil ees väga suur töö keskuse kontseptsiooni muutmisel ja nn. «mitte Prisma osa» korralikult tööle saamises. Kindlasti ei hakka Mustika keskus konkureerima Rocca al Mare või Kristiinega - see poleks lihtsalt mõeldav ega kuidagi reaalne. Samas regionaalse, Mustamäe keskuse näol omab antud juba ajalooline Kadaka turu piirkond selget perspektiivi. Meie ülesanne on see perspektiiv parimal moel realiseerida. Tulemusi küsige 1,5 aasta pärast.
Kas Eesti ärikinnisvara on hetkel investorile soodne?
Usun, et hetkel on päris hea aeg ärikinnisvarasse investeerimiseks. Veel parem aeg oli aasta 2009 ja 2010 esimene pool kui kõhklused iga investeerimisotsuse eel olid väga suured. Üüritasemed on küll kriisijärgselt mõnevõrra kosunud kuid siiski jäävad märgatavalt alla buumiaegsetele tasemetele. Seega üürihindade korrektsioon on toimunud ja risk investeerimisel oluliselt madalam kui aastatel 2005 - 2007. Ärikinnisvara investeeringud on tänu oma mahule ja iga tehingu suurusele riskantsed. Seega igat investeeringut tuleb väga hoolikalt kaaluda. Ühtset retsepti on raske kirjutada, et kas aeg investeerimiseks on sobiv või mitte. Meie laualt käib läbi väga palju projekte ja enamuses neis me endale head ärivõimalust ei näe.
Millised on Euroopa võlakriisi mõjud Eesti ärikinnisvara turule?
Euroopa võlakriisi mõjud on üheaegselt nii positiivsed kui ka negatiivsed. Kinnisvaraomaniku seisukohast on kindlasti langevad intressimäärad positiivsed. Samad järjepidev nõudluse nõrgenemine Euroopas pärsib äriaktiivsust ja üürihindade kasvu. Paljud kinnisvaraspetsialistid on veendunud üürihindade jätkuvas tõusus. Mina nii optimistlik ei oleks. Euroopa tasandil ei suuda poliitikud raskeid otsuseid rahavale selgitada ja seega kiigatakse Euroopa Keskpanga kui järjekordse "valuvaigisti" poole. Oodatakse raha hinna jätkuvat alandamist ja raha pakkumise suurendamist. See on hädas olevatele valitsustele kõige lihtsam lahendus. Kui selle tulemusena peaks vallanduma kiire inflatsiooni kasv, siis kinnisvara on kindlasti hea varaklass, kus olla. Samas näiteid on väga erinevaid, kui kasvõi vaadata Jaapanit peale 1990ndaid.