Briti ELi referendum võib tulla aastal 2015

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannia lipp.
Suurbritannia lipp. Foto: SCANPIX

David Cameron avas taas okkalise debati Britannia liikmestaatuse üle Euroopa Liidus, andes märku referendumi võimalusest.

Peaminister on omaenda partei parlamendiesindajate suure surve all, kelle üleskutsed rahvahääletuse pidamiseks muutuvad üha valjemaks.

Möödunud nädalal kirjutas ligi 100 tooride esindajat alla John Baroni kirjale, milles soovitakse hääletust järgmise parlamendikoosseisu ametisoleku ajal.

Parlamendiesindajad nõuavad peaministrilt juriidiliselt siduvat tõotust plaan teoks teha.

Välisminister William Hague ütles eile BBC vahendusel, et konservatiivse partei juhtkond on avanud uue arutelu ELi liikmelisuse üle.

Cameron ütles eilses Sunday Telegraphis avaldatud artiklis, et soovib anda kodanikele «tõelise valiku», avaldades samas arvamust, et avalikkus ei soovi kohest hääletust stiilis «jääda või lahkuda».

Peaministri büroost öeldi, et tõenäoliselt on oodata ettepanekut teostada referendum 2015. aasta üldvalimiste raames.

Leiboristid süüdistavad Cameroni «parteipoliitika» ajamises ning rõhutavad, et «peamine küsimus» on praegu eurotsooni kriis.

Hague väidab aga, et kui teised liikmesriigid otsustavad kriisi tõttu palju tihedama liidu kasuks, on referendum «igati põhjendatud».

Endine kaitseminister Liam Fox ütles, et Suurbritannia peaks kaaluma EList väljaastumist, et võim ja volitused Brüsselist koju tagasi tuua.

Cameron väitis oma artiklis, et sees-väljas referendumil oleks «olulisi miinuseid», sest kui rahvas hääletaks lahkumise vastu, siis oleks Britannial tulevikus raskem muuta oma suhteid Euroopaga väiksemate sammude haaval.

Peaminister kinnitas, et otsustanud eemaldada «suurtes kogustes» ELi poolt pealesurutud seadusi.

«Ees on veel nii mõndagi – edasisi meetmeid, ilmselt ka täiendavaid leppeid – mille puhul me saame edendada oma huvisid, seista ühisturu eest ning hoida end väljaspool föderaalset Euroopat,» kirjutas ta.

«Kirjutagem selgemini lahti, millises osas me Euroopa suhteid säilitada tahame ning millises osas me soovime need lõpetada. Ühest küljest tuleb defineerida selged eesmärgid, teisest küljest aga näidata üles taktikalist ja strateegilist kannatlikkust.»

Copyright The Financial Times Limited 2012

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles