Adamson: kontroll peab olema!
2. juuli 2012, 09:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endine hansapankur ja viimase ajani peaaegu kogu Swedbanki IT-lahenduste eest vastutanud Aivo Adamson ütleb, et tee-ehituses ja -hoolduses tuleb maksumaksja rahaga säästlikult ringi käia, samal ajal ei tohi ka ettevõtjaid liiga karmide nõuetega kägistada.
Kas Erkki Raasuke kutsus teid kandideerima maanteeameti juhiks?
Erkki ei kutsunud, aga Erkkiga ma rääkisin. See, et ta mulle ettepaneku tegi, tuleneb sellest, et ta teab mu kompetentsi ja oskusi, aga mitte sellest, et olen temaga pikka aega koos töötanud.
Praegu on juuli 2012, kas aasta pärast saame öelda, et maanteeamet suudab hankeid ellu viia sujuvamalt, et tee-hoolduses on rohkem konkurentsi, et teehoolduse hind ei ole mõnes maakonnas kaks korda kallim kui teises?
Head küsimused. Ma arvan, et saab vastata: jah, saab küll!
Minu ettekujutus on, et teehoolduslepingud ei pea olema 8–10 aasta pikkused. Teeme viieaastased. Vaatame tingimused üle, lepingutes ei pea olema regioonide või omavalitsuste nõudel eritingimusi.
Mida eritingimused tähendavad?
Näiteks ajalooliste eritingimustega suunatud hanked ühele kindlale ettevõttele. Hangete tingimused peavad olema sellised, et tööd saaks anda ka väiksematele ettevõtetele. Mida vähem eritingimusi, seda lihtsam on hankeid korraldada. Teisi teenusepakkujaid tuleks lasta ligi, see aitab ka regioonides ettevõtlust arendada.
Tee-ehituse hangetes on sama teema. Meil on neli suurt tee-ehitajat: Nordecon, Merko, Lemminkäinen, TREV-2. Ka tee-ehituse hanketingimused on võimalik läbi vaadata. Praegu maksab ehitaja maanteede ehitusele peale. Siin on läinud riik liiga kaugele oma nõuetega.
Tee-ehituses tähtsad bituumeni ja kütuse hinnad on väga volatiilsed. Soomes näiteks on nii ühe kui ka teise hinna riskid maandatud tulevikutehingutega. Miks mitte need hanketingimused üle vaadata ja võtta arvesse seda, et kogu hinnamuutuse risk ei jää ehitaja kanda, vaid ka riik võtab mingi riski.
Peab hindama ka seadusi, kui see meie seaduste raamidesse ei mahu, tuleb muuta seadusi.
Mida hakata peale hangetega, kus aastate kaupa käiakse kohut ega suudeta ehitama hakata?
Võtan seda talupojamõistusega. Ehitajad tahavad ehitada ja meie tahame, et ehitatakse teid sinna, kus neid vaja on. Mitte teede ehitus ehitamise pärast. Ka ehitajatega on võimalik läbi rääkida.
Kui keegi tahab ainult kohut käia, siis käime, aga ma usun, et see ei ole eesmärk omaette. Kusagil on olnud kommunikatsiooninihe, et maanteeamet ei ole suutnud hankeid hallata. Kui praegu vaidlustatakse isegi seda, et maanteeamet tahab mingit tee-ehituse konkurssi tühistada, siis see on absurditeater.
Toonitan veel kord, et ma ei ole veel majandusminister Juhan Partsiga käsi löönud.
Kas te suusatada armastate?
Armastan küll, talviti, ja autonäitustel ma ei käi.
Siis ilmselt peab maanteeameti õnnetu IT-osakonna juhataja jälle bussi suuski täis laadima ja …
Nii see küll ei ole. Kui vihjate hiljutisele skandaalile, siis ma ei taha seda kommenteerida. Aga ma arvan, et see oli tagajärg. Tuleb vaadata, kuidas ja milliste vahenditega maanteeametit juhiti. Mis oli maanteeameti inimeste motivatsioon? Kui juhtida on 300 miljonit eurot ja inimeste palgad on sellised, nagu praegu on …
Millised siis maanteeameti palgad on?
Maanteeameti juhi konkursil pakuti 3500 või 3700 eurot kuus.
Kas see ei ole piisav?
Ei ole piisav. Sellise ameti ja sellise vastutusega ameti juhtimisel ei ole piisav. Ma arvan, et selle võib rahulikult kahega korrutada.
Pensionärid ja keskerakondlased söövad teid ära selle jutu peale.
Võib-olla.
Aga kui juhile tuleb kaks korda suuremat palka maksta, siis järelikult tuleb ka teistele kaks korda suuremat palka maksta?
Siin peab hakkama vaatama, kust piirid lähevad. Ega pangas ei käi asjad teisiti. Tuleb vaadata, millised on võimalused ja millised on piirangud. Ma tean, et ameti eelarvel on piirid, aga seda tuleb hakata lahendama, kuidas piirangute sees saab majandada.
Te olete aastaid töötanud rahvusvahelises pangas. Kuidas te hindate meie riigiasutuste motivatsioonipakette? Kas need on priiskavad või peaksid olema uhkemad?
Ei pea uhkemad olema. Priisata ei tohigi, kusagil on ratsionaalsuse piir. Eraettevõtjad on kolme aastaga kõike koomale tõmmanud, käitunud ratsionaalselt. Riik peab tegema sedasama.
Ma ei lähe teed ehitama iga hinna eest. Euroopa raha eest seda enam, ehitada sildu, nagu näiteks Kukruse, millel ei sõideta, pole mõtet. See on priiskamine.
Kas Kukruse sillal ei sõideta?
Ma arvan, et sõidetakse väga vähe. Vaadake ise, kuidas sild logistiliselt paikneb. Selle raha eest oleks saanud teha valmis mõne maanteelõigu, kus seda on tegelikult vaja teha.
Ma hiljuti sõitsin Kukruse viaduktil, väga uhke oli.
Aga kuhu läheb üks ots?
Ma ei tea, käin seal paar korda aastas.
Aga vaadake, kuhu läheb üks ots! Mis selle otstarve on? Peab lähtuma talupojamõistusest. Mis on kahe silla vahel? Kui palju seal sõidetakse?
Ühesõnaga maanteeamet on tellinud ehitajalt täiesti mõttetu silla?
Mina arvan, et seda silda ei oleks vaja olnud. Ma ei taha vanu otsuseid kritiseerida. Mis on tehtud, on tehtud. Ma tahan ratsionaalselt optimeerida projekte. Ka maanteeametil ei ole piiramatult raha ehituseks ega hoolduseks. Teehoolduse kvaliteet ja tihedus tuleb üle vaadata, see sõltub tee kasutamisest. Teehoolduse kvaliteeti tuleb mõõta.
Teehoolduse kvaliteeti mõõta on väga keeruline, sest teedeinsenerid tulevad kõik ühest koolist ja on omavahel sõbrad.
Maanteeamet peab ennast kehtestama, suutma kontrollida lepingute täitmist ja teenuse kvaliteedi kirjutama lepingutesse. Seda peab suutma kontrollida, kas lumi on koristatud.
Niisama ei ole mõtet riigikassast raha välja maksta. Mõõdikuid on võimalik tekitada. Ka inimeste rahulolu teehooldega on võimalik mõõta, see on keeruline, aga seda on võimalik teha.
Mul ei ole midagi selle vastu, kui väikeste firmade marginaal on 15 protsenti, võib-olla ka 20, kui nad optimeerivad oma kulusid. Väga hea, peaasi, et maanteeamet saab kvaliteetse töö.
Asi ei tohi käia äärmusest äärmusesse, nii et üks pigistab teist niimoodi, et nöör on kogu aeg kaelas.
Te olete lõpetanud tehnikaülikoolis finantsjuhtimise ja analüüsi. IT-osakonna töö näib väga tehnilisena, kuidas te neid asju ühitasite?
Kõike ei pea ise teadma. Ma olen pangas teinud mitu kannapööret. Alustasin kontorite käivitamisega 1992. aastal, siis olin sisekontrolli ja -auditi juht, tegelesin Hoiu- ja Hansapanga ühendamisega, siis Läti pangaost, lõpuks olin pangagrupi riskijuht ja sealt läksin IT-juhiks. Kui see kõik kokku panna, siis olen Hunt Kriimsilm seitsme ametiga.
Kuidas te 20 aastat tagasi panka sattusite?
Võtsin kätte ja saatsin avalduse. Olin siis juba TPI lõpetanud, aasta töötanud ühes ühisettevõttes, suvel olid rasked ajad ja sõber saatis ajaleheväljavõtte, et Hansapank otsib kontorijuhatajat. Pangal siis kontoreid ei olnudki peale peamaja. Saatsin avalduse, ma ei tea, kui palju oli kandidaate, aga mina jäin sõelale.
Mis kontorit te juhtima läksite?
Pirita kontor oli üks esimesi, mis hakkas tööle online’is, avasime novembri keskel 1992.
Nii et tellerina te ei pidanud alustama?
Tellerina töötasin vabatahtlikult kolm päeva, et aru saada, mida see tähendab. See oli lihtne töö, praegu peavad tellerid teadma sadu kordi rohkem kui toona.
Mina kujunesin käivitajaks, algul Pirita, siis Tartu kontori avamine. Kuna seadus nõudis sisekontrolli üksuse loomist, siis tegi Jüri Mõis ettepaneku ja võtsin selle vastu. Tollal riskijuhtimist pangas ei olnud, sest pank oli väga väike, 150 inimest töötas. Struktuuriüksused kujunevad aja jooksul välja. Praegu on tegu tohutu suure ja keerulise organisatsiooniga.
Lätis sai mitu panka ostetud, lisaks Leedu Hoiupanga erastamine. See oli väga keeruline: varasid hinnata, ülevõtmise hinna kujunemine, Leedu väljaostu hind. Mul oli õnn nendes protsessides osaleda. Need jäävad ajalukku, sest olid tõsised ettevõtmised.
Kui ma praegu meenutan, palju selle alla aega läks – 12–14 tundi sai ööpäevas tööd tehtud. Ja mitte üksinda, vaid meeskondade kaupa olid inimesed hõivatud.
Ei olnud nii, et hommikul sõitsid sinna ja õhtul tagasi. Inimesed olid nädalate viisi kohapeal. Kui Leedu Hoiupanga erastamine õnnestus, kolisin kolmeks kuuks Leetu, et pank ühendada ja käivitada.
Aga nüüd on teil sellest kõigest kõrini?
Jah, ma tahan keskkonnavahetust. Otsus lahkuda sündis juba pool aastat tagasi, aga pidin projektid lõpetama.