Hiljutise masu järel on töötute arv endiselt suur ning nii mõnigi töötaja teeb mitme inimese tööd väikese palga eest. Samal ajal aga on räägitud vähem igavusest tööl, mis mõjub produktiivsusele lausa tapvalt.
Igavlevad töötajad on tööandjale kallis lõbu
1. juuni 2012, 10:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud uuringud on näidanud, et igavus piinab isegi tippspetsialiste ja viimasel ajal on räägitud igavusest töökohal lausa kui uuest stressiallikast, kirjutab Forbes. Richard Chaifetz, neuropsühholoog ja ComPsych`i tegejuht ütleb, et igavlemise kulud on ettevõtjale suured – inimeste tootlikkus väheneb, tehakse rohkem vigu ja juhtub enam õnnetusi.
Igavus töökohal võib tabada nii tavalist töölist kui ka kõrgelt makstud juhti, ütleb Arizona ülikooli juhtimisprofessor Angelo Kinicki. Enamasti tekib igavus suutmatusest leida oma tööle tähendus ja igapäevastest ühetaolistest tegevustest. «Igavust tekitab tegevuste kordumine,» ütles Kinicki. Ta ütleb, et töötajatel kaob motivatsioon ja inspiratsioon, kuid neil ei ole kontrolli oma töö või selle tulemuste üle, kui nad ei saa küllaldaselt tagasisidet või positiivset märkamist ning neil pole tunnet nagu osaleksid olulises protsessis.
Igavuseks on peetud tavaliselt olukorda, kus pole küllaldaselt tegemist, kuid Chaifetz ütleb, et tegelikult tekib igavus siis, kui puuduvad väljakutsed. Et inimesed võivad olla küll tööülesannetega lausa ülekoormatud, kuid töö ei ole neile huvitav.
Hay Groupi nõustaja Mark Royal ütleb, et ta näeb üha enam häid töötajaid, kes on töös pettunud, kuid keerulises majandusolukorras ei julge nad töökohti vahetada ning püsivad kaua samas kohas, teevad liiga kaua samu asju ning lõpetavad omadega ummikus. Samas muutuvad turu nõudmised ja inimesed, kes kunagi sobisid ettevõttele hästi, ei pruugi enam vastata ettevõtte nõudmistele.
Royal usub, et need inimesed, kes küll erilist väljakutset töö tegemiseks ei tunneta, tahavad endiselt paista tööandjale heade töötajana ja sellepärast kannatavad nad oma olukorda vaikides, selle asemel et midagi ette võtta. Tema sõnul on see levinud probleem, mis jääb ka juhtidel tihti märkamata.
Töötaja seisukohast oleks muidugi parim lahendus tunnistada, et tööl ongi igav, ütleb Royal. Töötaja võiks paluda endale rohkem projekte, arutada võimalusi oma ülemusega või otsidagi uus töökoht, mis väärtustab rohkem tema arengut.
Igavlev töötaja läheb tööandjale kokkuvõttes kallimaks maksma, kui kaotada väärtuslik ja andekas töötaja.