Eesti riigieelarve sai rahvalt korraliku rahasüsti

Sularaha. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Poole aastaga on maksu- ja tolliametile tasutud 6,12 miljardit eurot makse, 9 protsenti enam kui aasta varem; sellest juuni maksutulu oli 1,14 miljardit eurot, mis on aasta varasemast 4,8 protsenti kõrgem.

Selle aasta esimese kuue kuuga on eelarvest täidetud 47,4 protsenti. Tööturg on püsinud tugev vaatamata majanduslangusele ja see on toetanud tööjõumaksude tasumist. Juriidilise isiku tulumaksu laekumist mõjutab Euribori tõus ja eelmise aasta erasektori kasumite kasv. Tarbimismaksude tasumist on mõjutanud kindlustunde langus ja ostujõu vähenemine, teatas rahandusministeerium.

Võrreldes eelmise aastaga on riigieelarve täitmine olnud aga pingelisem: 2022. aasta suudeti esimese kuue kuuga täita eelarve 50,6 protsendi ulatuses.

Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv ulatus esimesel poolaastal 12,3 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Seda vedas eelkõige keskmise palga 11,4-protsendine kasv. Töökohtade arv suurenes samas 0,9 protsenti. Deklareeritud töötajate osakaal tööealistest, 60,8 protsenti, on viimastel kuudel tõusnud, kuid jääb veel eelmise aasta keskmisele tasemele alla. Sektoriti oli kuue kuu palgafondi kasv suurim majutuses ja toitlustuses, 22 protsenti.

Sotsiaalmaksu tasumine kasvas esimesel poolaastal 12,2 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Laekumise kasvu mõjutas 2022. aasta aprillis jõustunud sotsiaalmaksuseaduse muudatus, kus teatud juhtudel vähenes sotsiaalmaksu määr 33 protsendilt 20 protsendile, mis vähendas riigi poolt tasutud sotsiaalmaksu 5 miljoni euro võrra kuus. Füüsilise isiku tulumaksu riigieelarve osa laekumist mõjutasid kõrgem maksuvaba tulu, tulumaksutagastused ja pensionisüsteemi teisest sambast lahkujad.

Esimesel poolaastal tagastati tulumaksu 218 miljonit eurot ehk 3 miljonit vähem kui eelmisel aastal. Teisest pensionisambast lahkujatelt, nii töö- kui pensioniealistelt, laekus 31 miljonit eurot tulumaksu, mida on 28 miljonit eurot vähem kui möödunud aastal samal ajal. Tulumaksu laekumist riigieelarvesse mõjutab ka maksuvaba tulu kasutamise edasi lükkamine. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas 11,7 protsenti.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas 24,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Tugeva kasvu taga on eelkõige krediidiasutused, kes maksavad jooksvalt kasumilt avansilist tulumaksu. Euribori tõusuga seoses on pankade kasumid hüppeliselt kasvanud ja poole aastaga laekus avansilist tulumaksu 51 miljonit eurot, mida on üle kahe korra rohkem, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Erasektori jaotatud kasumilt tasutud tulumaks suurenes 17 protsenti, see toetub eelmise aasta kogukasumi 33 protsendilisele kasvule. Ka riigiettevõtete jaotatud kasumilt laekus 24 miljonit eurot tulumaksu ehk 5 miljonit enam kui möödunud aastal esimeses pooles.

Käibemaksutulu suurenes esimesel poolaastal 7,7 protsenti mullusega võrreldes, mis jääb jahenenud majanduskeskkonnast tulenevalt hinnatõusule alla. Selle aasta esimese kuue kuu tasumine, 1,67 miljardit eurot, ületab 120 miljoni euroga 2022. aasta taset. Käibemaksu tasumist on esimesel poolaastal mõjutanud nii tarbija kindlustunde langus, säästupuhvrite vähenemine kui ka ostujõu vähenemine. Kolmandas kvartalis peaks ministeeriumi hinnangul madala inflatsiooni tõttu tarbija ostujõud taastuma hakkama, sealjuures ületas juba juunis keskmine palgakasv, 11,4 protsenti, inflatsiooni, mis oli 9,2 protsenti.

Ettevõtete kogukäive pöördus jahenevast majandusolustikust tulenevalt kevadel langusesse ning süvenes juunis 6,4-protsendise languseni. Praeguses majanduslanguse tingimustes ei ole ettevõtete käibemaksuvõlg esimesel poolaastal kerkinud, vaid püsinud 164 miljoni juures, mis on mullusest tasemest 2,6 miljoni võrra väiksem. Tegevusaladest mõjutas poolaasta jooksul käibemaksu tasumise kasvu enim kinnisvaraalane tegevus ning ehitus, kus tasumised suurenesid 2022. aasta sama ajaga võrreldes vastavalt 146 ning 36 protsenti.

Aktsiiside tasumised on teises kvartalis olnud selgelt paremad aasta algusest ning kvartali kasv võrreldes aasta varasemaga on 3,6 protsenti. Siiski esimese poolaasta aktsiiside tasumine on 0,9-protsendilises languses võrreldes aasta varasemaga. Tubakaaktsiisi tasumine püsib ka juuni lõpuks ainsana aktsiisidest kasvus, selle põhjuseks aasta alguses toimunud sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimäära 5-protsendine tõus. Samas sigarettide deklareerimine, millelt tasumine moodustab üle 90 protsendi tubakaaktsiisist, on esimese kuue kuuga vähenenud 5,4 protsenti.

Alkoholiaktsiisi kuue kuu tasumine püsib eelmise aasta tasemel. Alkoholiliikidest on kindlas kasvus veini deklareerimine. Peamiste liikide deklareerimine nagu kange alkohol ja õlu on langustrendil, vastavalt 0,8 ja 2,1 protsenti võrreldes aasta varasema perioodiga. Kütuseaktsiisi tasumine on teise kvartali lõpuks vähenenud 3,2 protsenti. Vähenemine tuleneb otseselt diislikütuse hulgimüügi langusest, mille taga seisab eelkõige töötleva tööstuse nõrk majanduslik olukord.