TTÜ prorektor: Eesti ülikoolid vajavad Hiina imet

Tudeng Shanghai Fudani ülikooli lõpuaktusel. Foto: SCANPIX

Hiina on maailmas saamas suurimaks majandus- kui ka tehnoloogiajõuks, mistõttu tuleks Eesti ülikoolidel võrdväärselt läände vaatamisega arendada häid suhteid Hiina parimate ülikoolide ja teadusasutustega, märkis TTÜ prorektor Alar Kolk, kes viibis eelmisel nädalal koos TTÜ professoritega Hiinas, kus muuhulgas kirjutati alla koostööleping Shanghai Teadus- ja Tehnikaülikooliga.

Kolgi sõnul on Tallinna Tehnikaülikool asunud Hiinast Eestisse õppima tooma sadu noori, keda peaks Eestisse tulekuks innustama Euroopa haridusest soodsamad hinnad, moodne teadus- ja õppetegevuse infrastruktuur ja maailmas uudsed ning olemuselt modernsed inglise keelsed õppekavad nagu «Technology Law» (tehnoloogia seadusandlus)  «Cyber Security» (küberturvalisus)jt. Kui praegu õpib TTÜs vaid 23 hiinlast, siis peagi võib see number kümnekordistuda.

«Hiina on tuleviku teadusriik ja innovatsioonimeka,» selgitas prorektor Kolk. «Koostöö Hiinaga on meile oluline, sest Hiina ülikoolidest on tulevikus kujunemas suurimad teadusasutused. Sellest johtuvalt oleme me TTÜs võtnud eesmärgiks hiinlaste osakaalu kasvatamise üliõpilaste seas järk-järgult nii, et aastal 2020 õpiks neid siin 500 ringis.» Tema sõnul on hiinlased tundnud muuhulgas elavat huvi meie tehnoloogia idufirmade kiire ja massilise tekke vastu ja selle vastu, kuidas Eestis nn start-up ettevõtete õpetamisega tegeletakse.

Kolki ütlusel teeb TTÜ koostööd vaid kõige tugevamate Hiina ülikoolidega ning sealt oodatakse kõige andekamaid üliõpilasi meie ülikooli õppima. «Hiinasse on suundumas palju rahvusvahelisi ettevõtteid, mis tähendab, et vajatakse partnereid üliõpilaste koolitamiseks ning uute tehnoloogiate väljatöötamiseks ja arendamiseks. Juba täna on selle suurriigi avastanud ka kümned eesti ärimehed ning seetõttu oleme ka meie tõsiseid suhted sisse seadmas,» märkis ta.

Alar Kolk märkis, et vaatamata mitmete ülikoolide pingutustele on seni Eestisse sattunud vaid vähesed hiinlased. Peamise probleemina nimetas ta Eesti kui riigi madalat tuntust ja siinse Hiina kogukonna väiksust. «Hiinlased maksavad oma hariduse eest ise ja neile on seega oluline konkurentsivõimelisem hind kui näiteks Kanadas või Austraalias, mille nad õpikeskkonnana sisuliselt juba vallutanud on. Kuid neile on samuti oluline, et nad leiaks õpikohast eest ka teisi hiinlasi, kellega koos vaba aega veeta,» rääkis Kolk.

Kolk tõi ka välja, et just praegu on sobivaim aeg Hiina kaardile panustamiseks, sest esiteks toetab suurte kuludega seotud rahvusvahelistumist Archimedes ning see ühtib ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nn Aasia strateegiaga. «Ja lisaks on meil praegu Shanghais eriti innustunud ja aktiivne oma eestlane - konsul Jaan Reinhold, kellest on olnud juba palju abi.»

Eelmisel nädalal viisid TTÜ professorid erinevates Hiina linnades läbi mitmeid töötubasid ja pidasid loenguid. Töötubade korraldamisega tegi TTÜ Hiinas algust juba 2010. aastal ning igal aastal on nendes osalenud tudengite arv märkimisväärselt kasvanud.