Rail Baltic venib nagu tigu: vajalikest ehituslubadest on välja antud ainult murdosa (2)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
17. jaanuar 2023, 12:35
/nginx/o/2022/12/29/15050620t1h49f7.jpg)
Suurem osa Rail Balticuga seotud projekte on venima jäänud ning isegi ehituslube pole suuremale osale vajalikest tegevustest jaotatud, selgub värskest raportist.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) väljastas lõppenud aastal 158 Rail Balticuga seotud rajatise ehitusluba, samas kui tööplaanis oli neid 425; ameti selgitusel on põhjus projektide valmimise viibimine.
Tänavuse tööplaani järgi on ametil kavas väljastada ligikaudu 300 Rail Balticu projektiga seotud ehitusluba, selgub TTJA aruandest. Lisaks eeldab amet, et menetleb ligikaudu 160 ehitamise alustamise teatist, kuid suurusjärk on hinnanguline ja sõltub hangete edukusest ja ehitamise alustamisest. Mullu esitati ametile 15 Rail Balticu rajatise ehitamise alustamise teatist, plaanis oli aga 35.
Kasutuslube kavatseb TTJA Rail Balticuga seotud objektidele anda 40. Samuti oodatakse kahe objekti, sealhulgas Muuga kaubajaama ala täiendava keskkonnamõju hinnangu (KMH) algatamist ning nelja keskkonnamõju hinnangu aruande nõuetele vastavaks tunnistamist. Viimaste hulka kuulub ka Ülemiste veeremidepoo, mille KMH aruande amet eelmisel nädalal kinnitas.
2022. aastal TTJA aruande järgi keskkonnamõju hindamisi ei algatatud, lõpetati aga kaks, ühe võrra vähem, kui plaanis oli. Rajatiste kasutuslube menetleti kuus, kolmandik plaanitud 18 loast. Prognoositust väiksema arvu taga on ameti sõnul tõsiasi, et ökoduktide puhul ei ole kaitsetsooni reguleerivat õigusakti.
Arvestades seda, et ehitus- ja kasutusõigusega seotud toimingud Rail Balticu projekti raames on osutunud raskelt prognoositavaks ning sellest, et põhitrassi ja seonduvate rajatiste ehitamisega alustatakse peamiselt 2023. aastal, taotleb amet tänavu ka Rail Balticu loamenetlejate ametikohtade arvu suurendamist, märkis peadirektor Kristi Talving kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.