Bloomberg: USA võib võtta sihikule Venemaa 643-miljardilise valuutareservi

Venemaa finantskeskus Moscow-City. Foto: ALEXANDER NEMENOV/Scanpix

Majandusleht Bloombergi allikate teatel kaalub USA Venemaa keskpangale sanktsioonide kehtestamist.

Väidetavalt mõtleb Bideni administratsioon võimaluse peale võtta sihikule Venemaa 643 miljardi dollarilise väärtusega valuutareserv, mille Venemaa president Vladimir Putin oli kogunud kokku enne sissetungi Ukrainasse.

Lõplikku otsust pole veel tehtud, kuid Bideni administratsioon kaalub kõiki võimalusi, et Putinit Ukraina edasisest laastamisest eemale peletada, ütlesid anonüümsust soovinud inimesed. Bloombergi allikad lisasid, et USA eesmärk on teha kõiki liigutusi koos Euroopa liitlastega, et saavutada meetmete maksimaalne mõju.

Hetkel on ebaselge, kui kaugele ollakse Vene keskpanga sanktsioonide aruteludega jõutud. Ühe asjaga kursis oleva inimese sõnul kerkis Venemaa keskpanga potentsiaalne sihikule võtmine esimest korda päevakorda jaanuari lõpus.

BlueBay Asset Management strateegi Tim Ashi sõnul mõjuksid keskpanga sanktsioonid  Venemaale laastavalt. «Me näeksime siis rubla krahhi.»

Rubla krahhi peetakse tõenäoliseks, kuna see keskpangale kehtestavad sanktsioonid halvendaks oluliselt Venemaa võimalusi hoida rubla kurssi stabiilsena. Seni on seda suuresti tehtud nn kõvavaluuta müümisega.

Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja keeldus Bloombergile täiendavaid kommentaare jagamast. 

Kuidas jaotub Venemaa valuutareserv?

Venemaa on viimastel aastatel ka välisvaluutast (eriti dollarist) sõltuvust pidevalt vähendanud.

Viimaste, 2021. aasta juuni lõpus avaldatud andmete alusel on Venemaal valuutareservis 96 miljardit dollarit (16,4 protsenti). Aasta varem oli keskpanga reservides dollareid 124,6 miljardit. 

Peamiselt on dollarite vähenemine tingitud Hinna jüaanide osakaalu kasvust. Kui 2016. aastal oli Venemaal reservides jüaane vaid 0,4 miljardi dollari väärtuses, siis eelmise aasta keskpaigas oli Hiina valuutat juba 76,7 miljardi dollari eest.

Enim on Venemaa keskpangal varassalves eurosid 189,1 miljardi dollari väärtuses (32,2 protsenti).

Suurt osa (22 protsenti) varandusest hoiab Venemaa ka kullas, millest suuremat osa hoitakse siseriiklikult ja mis oleks lääneriikide sanktsioonidest väljas.

Kuigi otsus Venemaa suurust majandust keskpanga tasemel karistama asuda oleks pretsedenditu, on USA varem keskpankadele sanktsioone kehtestanud. 2019. aastal kandis Ühendriikide rahandusministeerium musta nimekirja Iraani ja Venezuela keskpangad, kuna Ühendriikide andmetel toetati nende rahaga piirkonda destabiliseerivaid tegevusi. Mustas nimekirja on kantud ka Põhja-Korea keskpank.

Samal ajal kaalub USA üha tõsisemalt ka võimalust taotleda Venemaa väljaviskamist SWIFTi maksusüsteemist. Eriti pärast seda kui Euroopa liitlased on oma meelt selles küsimuses muutmas, kirjutab Bloomberg.

Lisaks kehtestab USA rahandusministeerium sanktsioonid Kremli toetatavale Venemaa otseinvesteeringufondile, mille eesmärk on meelitada kapitali Venemaa majandusse kiiresti kasvavatesse sektoritesse, ütles Valge Maja pressisekretär Jen Psaki Twitteris.

«Näib, et Bideni administratsioon hakkab järk-järgult vastu võtma tõelisi ja karme sanktsioone, mille ta oleks pidanud juba päevi tagasi kehtestama,» ütles Trumpi administratsiooni ajal riigikassa sanktsioonide üksuses töötanud Marshall Billingslea.