/nginx/o/2012/02/15/957766t1h102a.jpg)
Kõrgete euroametnike sõnutsi võis eilsel «euro töörühma» koosolekul täheldada üha suuremat lahkmeelt selle üle, kas Kreekale üldse tohib teist abipaketti usaldada.
Eurogrupis valjenevad «Kreeka pankrotti!» argumendid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu tänaseks plaanitud rahandusministrite kriisikoosoleku edasilükkamine rõhutab, on märtsikuise Kreeka pankroti väljavaade üha tõenäolisem.
Euroopa Komisjoni majandusvolinik Olli Rehn hoiatas, et Kreeka pankrotil oleksid «laastavad tagajärjed» ning ta palus euroala valitsusi tungivalt, et nood abipaketi nr 2 kiiremas korras heaks kiidaksid.
Ametnike sõnutsi on Rehni seljataga Euroopa Keskpank ja Prantsuse valitsus.
Samas aga on rühm euroala valitsusi, eriti AAA krediidireitinguga riigid, kaotanud usu, et Kreeka iial omapoolseid lubadusi täitaks. Karmima liini esindajad Saksamaal, Hollandis ja Soomes nõuavad üha jõulisemalt Kreeka pankrotti.
«Me oleme lähenemas pankrotile,» ütles üks kõrge euroala ametnik. «Sakasmaa, Soome ja Hollandi kannatus on katkemas.»
Rahandusministrid peavad täna konverentsikõne ja kogunevad esmaspäeval korralisele koosolekule.
Üks Põhja-Euroopa suurema söakuse põhjusi on kasvav usk, et EL tuleks korratu pankroti tagasilöökidega toime, kuna on ehitanud nakkuse kaitseks üles «tulemüürid». Mõned ametnikud usuvad ühtlasi, et finantsturud on maksekatkestustega juba arvestanud, mis tähendaks seda, et torm ei tuleks eriti tugev.
Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles esmaspäeval, et eurotsoon on pankrotiga toimetulekuks «paremini valmis, kui kaks aastat tagasi».
Päev varem ütles Saksa majandusminister Philipp Roesler, et selline väljavaade «ei tundu enam kaugeltki nii õudne».
Viimastel päevadel on avalikult sarnaseid sõnu öelnud ka Hollandi ja Soome kõrged ametnikud.
Kuigi mõned kõrged euroametnikud väitsid, et sellised kommentaarid käivad lihtsalt läbirääkimiste juurde, hoiatasid teised läbirääkimistega seotud isikud, et väiteid tuleks võtta tõsiselt.
«Inimesed kohe päriselt arutavad ja kahtlevad, kas uue raha andmine Kreeka rahvale on ikka õige asi, kui nad ei suuda programmi rahendada,» ütles üks teine kõrge euroametnik.
Meeleolud on muutunud ja Kreeka liidreid koheldakse üha järsemalt. Läinud nädalal pragasid euroala ametnikud Kreeka rahandusministri Evangelos Venizelosega ja saatsid ta tagasi Ateenasse korraldusega leida 325 miljoni euro eest täiendavaid eelarvekärpeid.
Junckeri sõnutsi jäi ülesanne täitmata.
Copyright The Financial Times Limited 2012