Kuidas pangakaarti turvaliselt kasutada

Pangakaardiga on mugav maksta. Foto: Toomas Huik

Swedbanki kaardivaldkonna arendusjuht Tõnu Ots selgitab, kuidas kasutada pangakaarti nii, et omaniku raha oleks kõige paremini kaitstud ja annab selleks mõned juhised.

«Me kõik teame, et väärtesemeid on turvaline hoida seifis. Sellele pääsevad ligi vaid need, kellele on usaldatud salajane lukukombinatsioon. Samamoodi on raha mõistlik hoida pangakontol ja kasutada turvakoodiga pangakaarti. Kui kaardiomanik on hoolikas, ei ole võimalik kaarti kuritarvitada,» sõnas Ots.

Pangakaardi kiip ja PIN-koodi süsteem on tema hinnangul palju turvalisemad kui käsitsi kirjutatud allkiri ning kaardiga maksta on lihtne ja kiire. Ometi tasub endale aeg-ajalt meelde tuletada teada-tuntud abinõusid, et muidu igati kaitstud kaarti kasutada võimalikke ohte vältides.

1. Kõige lihtsam viis pangakaarti ja seega ka oma raha kaitsta on kaarti mitte silmist lasta ning varjata PIN-koodi.

Kõige suurema veana on nii mõnigi PIN-koodi paberilipikule üles kirjutanud ning seda rahakotis hoidnud. See aga tähendab, et kui rahakott kaob või varastatakse, on võõraste käsutuses nii pangakaart kui ka PIN-kood, millega saab pangaautomaadist vabalt raha välja võtta ja kauplustes muretult maksta. Kui PIN-koodi kirjas ei ole, on kaart vaid kasutu plasttükk.

Alati ei pruugi pahatahtlikult käituda vaid pätid, seda on juhtunud ka lähedaste inimestega. Näiteks on olnud juhtumeid, kus eakamad inimesed on avastanud, et nende kontolt on nende teadmata raha välja võetud. Selgus, et pangakaarti oli salaja kasutanud oma pojapoeg või keegi muu lähedastest inimestest. Seepärast on soovitav PIN-kood pähe õppida või näiteks telefoninumbrisse ära peita. Kui aga inimene tõesti enda mälu ei usalda, tasuks PIN-kood ümber kirjutada paberilehele ja see siis maskeerida poenimekirjaks, telefoninumbriks, sünnipäevaks või muuks taoliseks.

2. Enne PIN-koodi sisestamist või kviitungile allkirja andmist pole kunagi liiast üle kontrollida tehingu summa. Kuigi hiljem on võimalik viga ka panga kaudu parandada, on siiski tunduvalt lihtsam teha seda ostukohas enne summa kinnitamist.

3. Samuti tuleb tähelepanelik olla tehes sisseoste internetist. Et vältida pettust, tuleks esmalt kindlaks teha, kas müüja ka reaalselt kaupa müüb. Selleks tuleks ühendust võtta kodulehel toodud kontaktandmetel. Kui neid lehel ei ole, ei saa klient hiljem kodulehe omanikuga võimalike pretensioonide korral ühendust võtta. Sellise müüja või teenusepakkuja kaupadest ja teenustest on mõistlik loobuda.

Kui kaupmehe kodulehel on kontaktandmed olemas, kuid saadetud täpsustavatele küsimustele ei vastata, tasub samuti kaaluda, ehk on mõttekas teha ost mõnest teisest internetipoest. Turvaliseks saab pidada veebilehti, mis kasutavad kliendi topelttuvastamise lahendusi Verified by VISA või MasterCard SecureCode.

4. Ostmisel kaardiandmeid sisestades on mõistlik kasutada usaldusväärset arvutit ja vältida ühiskasutuses olevaid masinaid. Kaardinumbrit ei ole kindlasti soovitatav edastada võõrast arvutist, kus võib peituda informatsiooni salvestavaid programme.

5. Välismaal tuleks kaarti kasutades hoiduda «sõbralikest abistajatest» ning olla hästi tähelepanelik, et keegi kaardiandmeid kopeerida ei saaks. Osal pankadel on tõhus kaardiseiresüsteem, mis võimaldab tuvastada kahtlaseid tehinguid ning kliente kohe turvaabinõudega kaitsta.

Näiteks, kui üks klient kord Hispaanias reisil olles pangakaardiga erinevates kohtades maksis, hakkasid tema kontol öösel toimuma kahtlased tehingud. Kohe järgmisel hommikul teavitas pank teda vahejuhtumist. Tänu panga seiresüsteemile jõuti kuriteole jälile ning kahju lahendati juba eos. Kliendi kaaslasele, kelle kontol toimusid sarnased tehingud, aga tema pank nii operatiivselt olukorrast teada ei andnud.