Ungari valitsus kaitses eile jõuliselt riigi uut põhiseadust, mis nii koduste kui välismaiste kriitikute hinnangul kujutab endast kallaletungi demokraatiale.
Ungari eitab diktatuuri teket
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õigustavad kommentaarid kõlasid pärast seda, kui Budapesti ooperiteatri ette – kus käisid konstitutsiooni kehtimahakkamise pidustused – kogunes meelt avaldama kuni 30 000 protestijat.
Ühtlasi on endised kommunismiaegsed dissidendid süüdistanud Viktor Orbani valitsust «demokraatliku õigusriigi hävitamises».
Samal ajal avaldavad finantsturud üha suuremat survet riigile, mille krediidireitingu juba kaks agentuuri rämpsu tasemele on langetanud.
Eile maksis Ungari 3-kuiste riigivõlgade pealt kõrgeimat tootlust alates aastast 2009. Tegemist oli esimese oksjoniga pärast vastuoluliste seaduste vastuvõtmist, mis seadsid ohtu Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi finantsabi.
Ungari põhiseadus ja vahetult enne aastavahetust vastuvõetud «alusseadused» on vallandanud kasvava rahvusvahelise pahameele. Läinud nädalal kirjutas Orbanile mureliku kirja USA välisminister Hillary Clinton, väljendades rahutust demokraatia saatuse pärast Ungaris.
Orbani pressiesindaja Peter Szijjarto ütles aga Financial Timesile, et uue konstitutsiooni kriitika on valdavalt liialdatud või ekslik.
«Kui keegi väidab, et praegune Ungari valitsus tahab kehtestada Ungaris diktatuuri, siis ma või kinnitada, et see pole tõsi,» ütles ta. «Sest meil on demokraatlik valitsus.»
Ta väitis, et uue konstitutsiooni eesmärk oli vahetada välja vana vigane põhiseadus, mis – erinevalt Ungari naabritest – oli jäänud muudetud kujul jõusse pärast kommunismi langemisest kaks aastakümmet tagasi.
Szijjarto võrdles konstitutsiooni ümber puhkenud furoori aasta tagasi vastuvõetud uue meediaseaduse kriitikaga, mis tema sõnutsi osutus alusetuks.
«Kriitikud ütlesid, et meediavabadus sureb,» ütles ta. «Kui te tulete Ungarisse ja avate mistahes ajalehe, või vaatate teleuudiseid, siis te võite lugeda, milliseid jämedusi nad meie kohta ütlevad.»
Peaministri pressiesindaja kummutas oponentide väited, nagu aitaksid uue seadusega ümbertehtud valimisringkonnad nende Fidesz parteil võimule jääda. Ta eitas analüüside õigsust, mis kinnitavad, et uute piiridega oleks Fidesz võitnud 2002. ja 2006. aastate valimised – kuna valijate käitumist olevat võimatu ette ennustada.
«Ma arvan, et valijate käitumismallid ei sõltu piiridest,» ütles ta.
Kriitikud hoiatavad ka, et kohtureformid annavad valitsusele lubamatu mõju kohtute üle – pidades eriliselt silmas seda, et uue riikliku kohtutalituse juhiks on määratud Orbani peresõber Tunde Hando. Talitusel on volitused määrata ametisse kohtunikke ning otsustada, millistesse kohtutesse hagid suunatakse.
Szijjarto sõnutsi on Hando olnud kohtunik «juba aastakümneid, ilma ühegi kaebuseta». «Ta on väga pädev ekspert,» ütles ta. Reformi eesmärk oli kiirendada Ungari sklerootilist ja ebaefektiivset kohtusüsteemi.
«Inimesed justkui arvavad, et ta [Hando] võib otsusi ette dikteerida,» ütles Szijjarto. «Ma ei leia, et kohtusüsteemi sõltumatus ohus oleks.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.