Majanduskriis kihutas aasta lõpus täie hooga Eestisse

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mainorile kuuluv Askala, mis valmistab täispuidust mööblit, saadab enamuse toodangust Eestist välja ja kavandab koguni tootmise kasvu.
Mainorile kuuluv Askala, mis valmistab täispuidust mööblit, saadab enamuse toodangust Eestist välja ja kavandab koguni tootmise kasvu. Foto: Priit Simson

Novembris Eesti tööstust tabanud 18-protsendine langus paneb ettevõtteid otsima teid ellujäämiseks, sest analüütikud ei ennusta midagi head ka eesseisvateks kuudeks.


SEB majandusanalüütiku Ruta Eieri sõnul näitavad kõik andmed, et tõeline kriis alles hakkab kätte jõudma.

Majanduslangus oli tema hinnangul neljandas kvartalis tõenäoliselt veel suurem kui kolmandas (–3,5%). Seda näitavad nii jaekaubanduse mahtude järsk vähenemine kui ka tööstustoodangu veel järsem kukkumine.

Langus on tabanud kõiki tööstusharusid, ainus erand on siiani sideseadmete tootmine, kuid sedagi ilmselt mitte kauaks. «Tööstuses on seis väga halb ning halveneb veelgi vähemalt aasta esimesel poolel,» lausus Eier.

Ühinemiste aeg


See tähendab, et inimestel on vähem tööd, nad saavad vähem palka, osa koondatakse ning kõik negatiivne kajastub ka riigi niigi kehvas maksulaekumises. Mullu detsembris laekus käibemaksu kolmandiku võrra vähem kui 2007. aasta detsembris.

Koondamisi ja pankrotte on viimasel ajal tulnud ridamisi. Nii teatas Krimelte eile, et osalisele tööajale läheb 58 inimest 180st. Ettevõtjad peavad ellujäämise nimel kõvasti pingutama, suuri kasumeid ei looda enam keegi.

Mainori kaudu mitme puidu- ja metallitööstuse omanik Ülo Pärnits ütles, et raskel ajal peaksid väikesed firmad ühinema, sest siis on kergem välisturgudele minna. Mainori ettevõtetel on tema sõnul seni hästi läinud, sest need kuuluvad suurde kontserni.

Tänavuseks plaanivad Mainori kontserni kuuluvad tööstused 12 protsendi suurust kasvu. Kui pangad laenude andmist ei pidurdaks, võiks kasv suuremgi olla.

Suurim, 42-protsendine langus tabas novembris kange alkoholi tööstust. Alkoholitootjate liidu juhi ja Liviko juhatuse esimehe Janek Kalvi sõnul saadi mullu kaks lööki korraga, sest lisaks majanduslangusest tingitud nõudluse vähenemisele tõstis riik ka alkoholiaktsiisi.

Kõige optimistlikuma prognoosi järgi tabab alkoholiturgu tänavu veel 10 protsendi suurune langus, aga see võib olla ka 15–20 protsenti, rääkis Kalvi. Liviko loodab püsima jääda, kuid selle nimel peavad ka nemad kasumiootusi vähendama. See omakorda tähendab kulude kokkuhoidu.

Tulude vähendamine

Liviko juhi sõnul aitab suuremast hädast välja kasvu näitav eksport. Selle toel loodetakse tootmine hoida enam-vähem praegusel tasemel.

Kalvi ütles, et praegu peaksid kõik ettevõtjad keskenduma tootmise säilitamisele ja olema selle nimel valmis ka äritulu vähendama.

«Kaotatud positsiooni on hiljem, kui olukord majanduses normaliseerub, väga raske taastada,» lausus ta.

Langus


Töötleva tööstuse langus oli novembris 18 protsenti:


•    toiduained ja joogid –14,1 protsenti


•    puidutööstus –25,5 protsenti


•    metallitööstus –7,8 protsenti


•    elektrimasinate ja aparaatide tootmine –3,8 protsenti


•    ehitusmaterjalide tootmine – 4,0 protsenti


•    keemiatööstus –6,1 protsenti


•    mööblitööstus –20,6


•    tekstiilitööstus –30,1 protsenti


Allikas: statistikaamet
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles