Töölepingute mustad augud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viis asja, millele kindlasti tähelepanu pöörata
Tööleping ei ole pelk vormitäide. See tuleb sõnastada nii, et te ise ka aru saaksite, milles te olete kokku leppinud. Mari Rask ja Heli Raidve toovad siin viis näidet, kus töötingimused on sõnastatud puudulikult, arusaamatult või jäetud üldse märkimata.
Tööaeg
See on aeg, mil töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. Tavaliselt töötatakse täistööajaga, 40 tundi nädalas, kuid töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ka lühemas ehk osalises tööajas. Sel juhul tuleb töölepingus kindlasti ära märkida nädala töötundide arv, näiteks: töötaja töötab osalise tööajaga, 30 tundi nädalas.
Näide: töölepingus oli kirjas, et inimene töötab osalise tööajaga, kuid nädala töötunde polnud kirjas. Ta töötas tööajakava alusel ja tema tööaeg ning -tasu sõltusid sellest, mitu tundi oli tööandja talle konkreetsel kuul tööd ette näinud. Esialgu oli töötaja sellega rahul, aga kui töötunde hakkas vähemaks jääma ja vähenes ka töötasu, tekkisid tema ja tööandja vahel konfliktid ning töötaja pöördus lõpuks töövaidluskomisjoni.
Ta nõudis kogu töötatud aja eest tasu täistööaja alusel, väites, et kuna töölepingus polnud nädala tundide arvu näidatud, siis tuleb eeldada töötamist täistööajaga. See vaidlus lahenes küll nii, et pooled jõudsid kompromissini, kuid tööandjal tuli töötajale välja maksta täiendavalt töötasu küllaltki suures ulatuses.
Et mitte ämbrisse astuda, loe edasi suvisest Directorist.