Liibüa mässulistel lõppes nafta

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liibüa mässulised.
Liibüa mässulised. Foto: SCANPIX

Liibüa Lääne-meelsetel mässulistel on saanud otsa toornafta tagavarad, tootmise taaskäivitamise kohta riigi ohtlikus kaguosas ei oska aga keegi midagi kindlat öelda.


Väike Tobruki rafineerimistehas Egiptuse piiri lähistel pidi möödunud nädalal töö seiskama, kuna naftat ei ole enam tilkagi, ütles Arabian Gulf Oil Co (Agoco) pressiesindaja Abdel Jalil Mayouf.

Agoco on peamine opositsiooni kontrolli all olev ekspordifirma.

Ida-Liibüa uute võimude käes on küll mitmeid suuri naftamaardlaid, nende hulgas potentsiaalselt 200 000 barrelit päevas tootev Sarir, kuid kuna lähedalasuvad linnad on Muammar al-Gaddafi lojalistide valduses, võib sealt pidevalt oodata üllatusrünnakuid.

Vaatamata NATO õhujõududele on maasturitel palgasõdurid korduvalt naftaväljade juurde läbi lipsanud. Aprilli alguses peatas Agoco tööliste julgeolekut silmas pidades nafta tootmise.

Naftaeksport on Liibüa peamine sissetulekuallikas, mis on konflikti venides mõlemale poolele eluliselt tähtis.

Ajutisel valitsusel on rahaga raskusi, Araabia ja Lääne liitlastega käivad intensiivsed läbirääkimised finantsabi saamiseks. Keegi ei ole aga tahtnud anda laenu vana režiimi kümutatud varade tagatisel.

Mayoufi sõnutsi on mässulised teeninud veidi raha kolme Tobrukist teele läkitatud naftalasti eest.

Kuigi viimase, Katari saadetud laadungi eest tuli sisse 150 miljonit dollarit, on ajutine valitsus rahandus- ja naftaministri Ali Tarhouni sõnutsi juba kulutanud kütuse peale 480 miljonit dollarit, hoides bensiinihinna subsiidiumite abiga tanklates 0,15 sendi peal liitrist.

Kui naftapõud peaks kestma rohkem kui kuu, võib Mayoufi hinnangul ka bensiinist puudus kätte tulla.

Mässuliste liidrid ja Agoco on aga üha enam veendunud, et Gaddafi alistamisega saadakse hakkama rutem.

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles