Nagu teisedki Euroopa poliitikud, võtab Leedu aseenergiaminister Romas Svedas hetke selleks, et avaldada kaastunnet Jaapani tuumakriisi ohvritele. Aga ainult hetke.
Leedu murrab tuumaenergiaga Vene ikke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Need on tuumaenergia parimad päevad!» kuulutab Svedas vaimustunult. «Me läheme oma projektiga edasi. Muutusteta.»
Projekt, millest minister kõneleb, on Leedu väikelinna Visaginasesse kavandatud tuumaelektrijaam.
Nagu ka mujal Euroopa Liidus, põhineb tuuma-vaimustus osalt ka valitsuse igatsusel täita bloki kasvuhoonegaaside standardeid.
Leedu jaoks on aga veelgi olulisem, et regioon võiks vabaneda sõltuvusest gaasi- ja naftarikkast idanaabrist.
«See on riikliku julgeoleku küsimus,» ütles Svedas, kelle kontori aknad avanevad endisele KGB peakorterile – suurejoonelisele hoonele, mille keldrite seinu ilmestavad siiani leedukatest poliitvangide hukkamisel tekkinud kuulijäljed.
Ajal, mil Saksamaa tõmbleb Fukushima-järgsetes tuumavastastes valimiskrampides ning EL korraldab käsukorras stressiteste kontinendi 143 tuumareaktorile, marsib Leedu oma plaanidega edasi.
Kuigi leedukate toetus tuumaenergiale paistab Jaapani katastroofi valguses ehk teistest enam silma, ei ole siin tegelikult midagi eriti unikaalset.
Prantsusmaa on juba ammu tuumaenergia avasüli aktsepteerinud ning seisab praegu vastu katsetele anda ELile suuremaid volitusi tuumaenergia reguleerimiseks.
Siiski rõhutab Leedu entusiasm energia-teemalist lõhet bloki asutajamaade ja uustulnukate vahel.
Kaks aastat tagasi räsis euroliidu idapoolseid liikmeid energiakriis – kui bloki peamine tarnija Venemaa oma kraanid kinni keeras. Ja sellest ajast peale on «uued» sisimas pahased, et ülejäänud EL nende energiajulgeolekule tähelepanu ei osuta.
«Teised Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on siiani tuumaenergia suhtes väga optimistlikud,» ütles Brüsseli uuringufirma Bruegeli partner Georg Zachmann, osutades eriliselt Poola ja Rumeenia suunas. Olles naabritest vaesemad, on sealsed kodanikud ilmselt rohkem valmis tuumaenergiaga seonduvaid riske trotsima. «Neile näib, et alternatiive ei ole,» ütles ta.
Leedul on oma tuumakogemus olemas. Alates 1980. aastate keskpaigast andis neile energiat Tšernobõli-aegne Ignalina tuumaelektrijaam. 2004. aastal Euroopa Liitu astudes lubas Leedu selle aga kinni panna.
Nimetatud sammu perversse tulemina kaasnes Lääne-suunaliste poliitiliste sidemetega aga energia-sõltuvus endistest ülemustest Kremlis.
«Ignalina sulgemine ei olnud just populaarne samm. See tekitab siiamaani vastumeelsust,» ütles peaministri Andrius Kubiliuse nõunik Virginijus Valentinavicius.
Leedu loodab rajada ELi abiga veeldatud maagaasi terminali, Poola-suunalise torujuhtme ja ühenduse Rootsi elektrivõrguga.
Energiajulgeoleku nurgakivi oleks aga siiski tuumajaam, mis annaks 2020. aastaks 51 protsenti vajaminevast elektrist ning varustaks ühtlasi Lätit ja Eestit – mis samuti Kremli ja Gazpromi lõa küljes ripuvad.
Uus tuumajaam tuleks vana kõrvale Leedu idaosa metsadesse, kus praegu ligikaudu 2000 töölist iga päev vanu reaktoreid lahti monteerimas – ja ühtlasi 20 000 kasutatud tuumavarda eest hoolitsemas – käivad.
See töö peaks kestma veel vähemalt 20 aastat.
Kuna Ignalina ehitati ilma kaitseümbriseta – mida tänapäeval peetakse ülioluliseks – saab külastaja jalutada otse esimese reaktori veerele.
«Tehnoloogia põhimõtteliselt õigustas ennast,» ütleb rajatise direktor Osvaldas Ciuksys ja lisab, et Ignalinas ei esinenud kunagi tõsiseid vahejuhtumeid.
Kuigi poliitiline tahe on olemas, on Leedul raskusi projektile strateegilise investori leidmisega. Kokku läheks jaam hinnanguliselt maksma 3-5 miljardit eurot. Korea Electric Power võttis novembris oma pakkumise ootamatult tagasi.
Just enne Fukushima katastroofi käis Svedas Jaapanis projekti vastu huvi äratamas.
Kui Leedu tuumajaama ei ehita, teeb seda üks teine riik: Venemaa.
Moskval on kavas koguni kaks tuumajaama mõlemale poole Leedut – üks Kaliningradi, teine Valgevenesse.
Viimane oleks Vilniuse lähedal, otse piiri taga. Mis arusaadavalt ärritab leedukaid, kes peaksid elama tuumarajatise varjus, mille ehituse ja kasutuse kvaliteet ja standardid on küsitavad.
Leedukad kahtlustavad, et venelastel on plaan investorid nende tuumajaamast eemale peletada ja Leedut igavesti Moskva energia sõltlase staatuses pidada.
«Nad kasutaksid seda poliitilistel eesmärkidel et regioonile oma tahtmist peale suruda,» ütles Svedas. «Valgevene on suur maa. Ehitagu oma jaam mõnda teise kohta.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.