Auk tuleks suur. Energianäljas maailm, Hiina ja India eriti, on arvestanud sellega, et tuumaenergia veel mitmeid aastakümneid peamise osa elektrist kätte toob.
Ilma tuumaenergiata läheks raskeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fukushima katastroof võis tuumajaamade «trooni» küll kõikuma lüüa, kuid taastuvate energiaallikate puudujääki – mis samuti ilma kasvuhoonegaase tekitamata elektrit genereerivad – ta ei kärpinud.
Taastuvate energiaallikate poolehoidjad võivad küll korrutada oma statistikat, mis kõlab muljetavaldavalt: plaanitud tuule- ja päikeseparkides tuleks nii ja nii palju megavatte; Saharale langev päikesevalgus varustaks energiaga tervet Euroopat; jne.
Rahvusvahelise Energiaagantuuri (IEA) andmetel on süsinikuvaba elektri panus aga tagasihoidlik – valitsuste iga-aastastele 37 miljardi dollarilistele subsiidiumitele vaatamata.
Projektid on kapitalimahukad. Reeglina peavad nad paiknema tarbijatest kaugel, ööpäev läbi nad elektrit aga ei genereeri.
Tõsi – taastuvenergia annab 8 protsenti USA esmasest energiast, mis teeb sama palju kui tuumaenergia. Kuid lugegem ka peent kirja. Enamiku sellest annavad hüdroenergia ja keskkondlikult küsitava väärtusega biomass. Tuumajaamad genereerivad ikka umbes seitse korda rohkem kui päikese-, tuule- ja geotermline energia kokku, kuigi alates 1970. aastatest ei ole ühtegi uut rektori-litsentsi väljastatud.
Taastuvate energiaallikate kasutuse kasv tuleb kätte kalli hinnaga. IEA arvutuste kohaselt läheb «taastuvate» osakaalu kolmekordistamine aastaks 2035 raha praegust väärtust arvestades maksma 5700 miljardit dollarit. Riiklike toetuste näol.
Tuumaenergia eeldatava kasvu peatamine kahekordistaks seda arvet. Olemasolevate reaktorite sulgemise rahalistest tagajärgedest ärme praegu parem räägi.
Puhta energia pooldajad osutavad õigusega tõsiasjale, et – nagu Fukushima häving tõestas – tuumaenergia kulud võivad tunduvalt ületada nii investeeringuid kui haldust. Kuid isegi kui kulud kõrvale jätta, on taastuvallikate kasvukiirusel oma praktilised piirangud peal.
Arengumaade tõus vajab väga palju energiat. Ja ilmselt tuleb see mingisugusest kasvuhoonegaaside ja tuumaenergia kombinatsioonist.
Maailm peab nüüd otsustama, kumb neist kahest on vähem paha.
Copyright The Financial Times Limited 2011.