Liibüas rünnati Hiina naftafirmasid

Foto: AFP/Scanpix.

Hiina kiirustas eile evakueerima Liibüast tuhandeid töötajaid. Nimelt langesid rahutuste käigus rünnakute alla nii CNPC kui teiste Hiina firmade tehased.

Ametnike sõnutsi on Liibüas 30 000 hiinlast. Nende väljatoomine võib kujuneda Hiina suurimaks selletaoliseks operatsiooniks üldse.

Ühtlasi kujutab asetleidnu Hiina jaoks, mis on aastakümneid olnud Gaddafi režiimi toetaja, tõelist välispoliitilist dilemmat.

Hiina suurim nafta- ja gaasitootja CNPC ütles eile, et nende tehaseid rünnati ning töötajate evakueerimine tagasi Pekingisse on alanud.

Ühtlasi on see esimene ametlik kinnitus rünnakutest naftafirmade aadressil – pärast seda, kui suured tegijad nagu itaallaste Eni ja Hispaania Repsol YPF nädala alguse poole oma tehased seisma panid.

Liibüas lahvatanud vägivald paneb Hiina välispoliitika selles piirkonnas tugevasti proovile, on ju seni rõhutatud mittesekkumise olulisust. Sellisest poliitikast kinnipidamine läheb aga seda raskemaks, mida enam Hiina Aafrikas äriasju ajab – ning mida rohkem Hiina töölisi Mustale kontinendile infrastruktuuriprojekte ehitama voolab.

Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Ma Zhaoxu tunnistas, et mõnede Liibüas paiknevate Hiina ettevõtete «kohalikke territooriume on rüüstanud kuritegelikud jõugud ning mõned inimesed on saanud viga».

Elava pildi maalist nimetatud rünnakutest Sina veebilehele riputatud mikroblogi postituses üks hiinlasest raudteetööline. Kallaletungijad süütasid esmaspäevaö nii seadmeid kui autosid ning vigastasid hiinlastest töötajaid, kirjutas «õnneliku Xufengi» nime all tuntud blogija, riputades üles pilte tulemöllust ning lisades meeleheitlikke appihüüdeid.

«Me oleme suures ohus,» kirjutas ta esmaspäeva õhtul, kirjeldades enam kui 500 hiinlasest töölise olukorda, kes olevat sattunud suurde puudusse ja viletsusse. «Hiina ettevõtetes Liibüas valitseb kriisiolukord. Meie projekte rünnatakse, kommunikatsioonid on rikutud.»

Kolmapäeval kirjutas blogija, kelle IP-aadressi järgi sai tuvastada kui Hiina Raudtee 11. büroo töötaja, et neid koos kolleegidega evakueeritakse parasjagu ohutsoonist minema.

Hiina president andis teisipäeval valitsuse töötajaile harukordse ja harvaesineva korralduse «anda endast kõik, et tagada Hiina tööliste elu ja vara kaitse Liibüas». Hiina on läkitanud Liibüa suunas teele tšarterlennukeid, COSCO kaubalaevu ja samuti mitmeid kalalaevu. Välisministeeriumi kinnitusel on piiril valmis rendibussid, mis on vajadusel valmis Liibüasse sisenema ja evakueerimisel kaasa lööma.

Liibüas hakkas juba mõnda aega tagasi avalduma teatud pahameel Hiina kasvava majandusliku mõju vastu regioonis. 2009. aasta lõpus ütles Liibüa välisminister Musa Kusa intervjuu käigus: «Tõele au andes tuleb tunnistada, et käimas on mingisugune Hiina invasioon Aafrika kontinendile See tuletab paraku meelde kunagisi koloniaalaegu ja seda, millist mõju nad meie kontinendile avaldasid.»

Niivõrd suure hulga kodanike pealesunnitud evakueerimine on ühtlasi paljastanud Hiina välispoliitika nõrga koha olukorras, kus nende huvid maailma lõikes tempokalt laienevad.

Nüüdseks töötab Hiina migrante kümnete tuhandete kaupa potentsiaalselt tuleohtlikes paikades nagu Sudaanis, Kongos, Birmas ja Pakistanis. Hiina diplomaadid muretsevad, et avalikkuse tähelepanu orbiiti tõusvad inimröövid ja Hiina tööliste vastu suunatud vägivald võib põhjustada kodumaal natsionalistlikke reaktsioone ja panna valitsuse – mis praegu uhkeldab oma mittesekkumise poliitikaga – olukorda, kus kriisidest räsitud riikide sisepoliitikasse tuleb sekkuda palju suuremal määral.

Pekingi ülimaks meelehärmiks on trotsi täis kolonel Gaddafi võtnud häälekalt eeskuju Hiinas 1989. aastal Tiananmeni väljakul meeleavaldajate vastu kasutatud vägivaldsetest meetmetest, õigustades nende abil sõjalise jõu kasutamist oponentide mahasurumiseks.

«Hiina ühtsus oli olulisem, kui need inimesed seal Tiananmeni väljakul,» teatas Gaddafi nädala alguse poole.

Naftafirmade evakueerumise tõttu on Liibüa naftatoodang juba poole võrra kokku kuivanud, kergitades naftahindu.

CNPC vastu suunatud rünnaku tõttu muretsevad naftafirmad nüüd, et nende tehaseid ja objekte võib tabada laialdasem sabotaažilaine, mis omakorda tähendaks seda, et täismahus tootmine võib taastuda alles kuude, võib-olla aga isegi aastate pärast – isegi kui midagi rahu sarnast jalule seatakse.

Pekingi naftaeksperdid on öelnud, et Lähis-Ida rahutuste tõttu asuvad Hiina võimud ilmselt kiirkorras naftat varuma, mis omakorda seab globaalsed toornafta varud veelgi suurema surve alla.

«Viimase aja sündmuste tõttu on nad väga närvilised ning usuvad, et naftahinnad on määratud tõusma, nii et parem osta varem kui hiljem,» ütles K. F. Yan, IHS Cera direktor Pekingis. «Ning isegi kui Lähis-Idas midagi hullu ei juhtuks, ikkagi tuleb Hiinal täita oma reservuaarid, sest 2010. aasta lõpuks kulutati olemasolevad varud praktiliselt ära.»

Hiina ja Liibüa kaubandussuhted keerlevad peamiselt nafta ümber, kuid 6,6 miljardi dollariline kahepoolne kaubavahetus katab ka terve rea teisi valdkondi – osalt tänu sellele, et Hiina Gaddafi režiimile iial sanktsioone ei ole kehtestanud.

Hiina raudteefirmad on sõlminud Liibüas magusaid lepinguid. Nii lepiti aastal 2008. kokku Tripoli ja Sirte vahelise raudteeühenduse ehituses, mis maksab 1,7 miljardit dollarit.
 

Copyright The Financial Times Limited 2011.