Eesti leiutustegevus on sügaval põranda all

Sülearvuti ja kõrvaklapid. Foto: Egert Kamenik/Arvutimaailm.

Eesti Leiutajate Liidu esimehe Aivar Kaljula sõnul on leiutustegevus riigipoolsete keeruliste nõuete tõttu Eestis endiselt sügaval põranda all.

Patendiamet palub teil kõigepealt maksta riigilõivu – 3500 kr leiutise kohta – ning alles seejärel võib alustada ekspertiisiga, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

Antud protsess ei ole ka kõige kiirem – igale leiutisele kulub keskmiselt neli ja pool aastat.

Kasuliku mudeli osas on patendiamet vähem nõudlik: ekspertiisi ei korraldata ning asjaajamine võtab maksimaalselt kolm kuud ja läheb maksma vaid 1600 kr.

Samas ei kehti patent nii kaua, nagu mõni leiutaja seda sooviks. Leiutis, patendi õigeaegse pikendamise ning järelikult järjekordsete riigilõivude maksmise puhul, on kaitstud 20 aasta jooksul, kasulik mudel – 10 aasta jooksul.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tehnoloogia ja innovatsiooni talituse juhataja Mihkel Randrüüti sõnul on Eesti muutuste lävel.

Tõsiasi on siiski see, et peame muutuma oma teadusmahuka tootmisega odava tööjõuga riigist arenenud riigiks.

Teisisõnu tuleb minna välismaiste patentidega kaitstud lihtsate kaupade kokkupanemiselt tootmisele oma patentide alusel. 2008. aastal väljastati Eestis 99 patenti, vaid seitse nendest said Eesti kodanikud.

Kompetentsikeskuse Eliko direktor Indrek Ruiso räägib sellest, et kaitstud leiutisi on neil vaid kuus.

«Registreerimine võtab aastaid. Lisaks töötame me euroopa võrgus, mistõttu on vahel keeruline selgitada, mis on tehtud meil ning mis mitte. Patenti ei tee keegi vaid patendi enese pärast. Meie puhul tuleb arvestada kõiki varem väljastatud patente ja leiutise praktilist väärtust, enne kui alustada kaitsmisprotseduuri. Kõik selgub tööprotsessis ning kui me mõistame, et meie leiutatud formaat, keel, mille abil suhtlevad meie robotid, on hea idee, siis loomulikult oleks hea see patenteerida,» selgitab tema.

Aga näiteks arvutitarkvara leiutamise valdkonnas on veel nutusemad perspektiivid. «Meie tehnopargis töötavad IT-ettevõtted, kes pidid töötama ka riigihangetega. Sel juhul tekib ebameeldiv olukord, kus tööde lõpetamisel jääb väljatöötaja ilma igasugusest õigusest oma tööle, sh ka järgneval arendamisel ning võimalik, et ka edasimüügil teistesse maadesse,» räägib Tehnopol turundusjuht Martin Goroško.

Ühe variandina käsitletakse üleminekut riigile kauba (leiutise) müümiselt teenuse müügile.

Tehnopol on üritanud pöörata riigivõimu tähelepanu sellele probleemile, kuid konkreetseid samme seadusandluse muutmiseks pole veel tehtud.