/nginx/o/2010/10/26/455227t1hf231.jpg)
Ungari finantssektor on vihane valitsuse plaani peale sundida kodanikke enam kui 10 miljardi euro väärtuses säästusid erafondidest riiklikku pensionisüsteemi üle kandma. Vastasel korral kaotaksid nad suure osa oma pensionist.
Ungari rebib rahva pensioniraha riigi kontole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raha on vaja üle kanda selleks, et vähendada riigi eelarvepuudujääki.
12 aastat kestnud eraviisilise pensionsüsteemi asutaja sõnutsi on tegemist väljapressimisega. Ning ühtlasi järjekordse sammuga, millega Viktor Orbani paremtsentristlik valitsus investoreid hirmutanud ja sellest tulenevalt Ungari varade odavmüüki edendanud on.
Juba aprillis, kui Orbani partei Fidesz parlamendivalimistel suure võidu sai, olid investorid kurjad nende paljuski ettearvamatu ja ärivaenuliku poliitika peale. Muuhulgas väitsid valitsusametnikud eksitavalt, et Ungarit võib oodata Kreeka-stiilis kriis. Samuti kehtestati Euroopa Liidu kõige koormavam pangamaks.
Mure valitsuse tegevuse pärast on levinud väljapoole finantssektorit. Nii protesteerivad sõltumatud kirjastajad uue meediaseaduse vastu, mis nende hinnangul võrdub tsensuuri taaskehtestamisega. 13. detsembriks on plaanitud vastuaktsioon, muuhulgas ilmuvad juhtivad ajalehed tühjade esikaantega.
Orbani valitsus naudib siiamaani suurt populaarsust ning «pensionilüke» on praeguse seisuga põhjustanud vaid väiksemaid protestilaineid. Samas on finants- ja meediamaastikul astutud sammud halvasti ajastatud, kuna juba 1. jaanuarist võtab Ungari kuueks kuuks üle Euroopa Liidu eesistujamaa rolli.
Ungari forint on viimastel nädalatel olnud euro suhtes üks suurimaid langejaid, kuigi eile näitas ta esimesi stabiliseerumise märke – pärast seda, kui keskpank esmaspäeval veerandi protsendi võrra intressimäära kergitas.
Üllatavat ja ootamatut otsust rahapoliitikat karmistada – mida ükski Kesk-Euroopa riik alates finantskriisi algusest veel teinud ei ole – peetakse vähemalt osaliselt keskpanga poolseks katseks kinnitada oma sõltumatust. Valitsus tegi hiljuti ettepaneku, et edaspidi valitaks kõik keskpanga rahapoliitika komitee neli liiget parlamendi poolt, mitte kaks parlamendi ja kaks panga poolt nagu praegu.
Kõige suurema kohkumuse vallandas aga möödunud nädalal majandusminister Gyorgy Matolscy, kes andis teada, et 3 miljoni kodaniku poolt 1998. aastal loodud kohustuslikku erapensioni sambasse paigutatud vara viiakse tuleval aastal üle riigifondi. Kõik ungarlased, kes üleminekuga ei nõustuks, kaotaksid suure osa oma tulevastest pensionitest.
Vara hakatakse kasutama praeguste riigipensionite väljamaksmiseks ning riigivõla kärpimiseks. See aitaks Ungaril sõna pidada ja tuua eelarvepuudujäägi tulevaks aastaks 3 protsendi piiresse sisemajanduse kogutoodangust.
Ungari pensionifondide assotsiatsioon Stabilitas kaebab ülalmainitud liigutuse Ungari konstitutsioonikohtusse ning Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
Analüütikud on andnud mõista, et plaan kujutab endast sisuliselt säästude riigistamist.
Valitsus teatas vastulöögiks, et erafondidest on miljardid florintid kuhugi kadunud. Stabilitas ütles, et valitsuse väide on ehitatud «alusetutele tõlgendustele ja valearvestustele».
Valitsuse käitumist kaitses ka majandusministeeriumi kantsler Zoltan Csefalvay, kes ütles, et erafonde finantseerib tegelikult 35 protsendi ulatuses riik. Ja kuna 3 miljonit inimest maksavad nendesse fondidesse 8 protsenti oma palgast, tekitavat see olulise eelarveaugu.
«Selle süsteemi tekitamine oli suur viga,» ütles ta.
Nagu mitmed Kesk-Euroopa riigid, on ka Ungari üritanud ELile tulutult selgitada, et eelarvepuudujäägi ja riigivõla puhul tuleks arvestada ka erapensioni reformi mõjudega.
Rahandusministri rollis 1998. aastal erasüsteemi käivitada aidanud Lajos Bokros ütles, et valitsuse käik on «küünilise väljapressimise» näide.
Copyright The Financial Times Limited 2010.