Partsi seaduseparandus kärbib rohelise elektri toetusi

Tallinnat varustavad soojusega Iru ja Väo energiajaamad. Foto: Raigo Pajula

Majandusminister Juhan Parts pakkus reede õhtul välja seaduseparandused, mille järgi kärbitaks taastuvenergiatoetusi umbes kolm korda. Et tema plaan enne valimisi läbi läheb, on vähetõenäoline.

Ettevõtjad kaotaksid Partsi parandustega enam kui pool miljardit toetuskrooni aastas. Elektritarbijad, kelle taskust dotatsioon tuleb, aga võidaksid elektrihinnas umbes kaheksa senti. Kui võrrelda seda Eesti Energia kodutarbija põhitariifiga, mis on riigi populaarseim, tähendaks see viieprotsendilist hinnalangust.

«Eelmisel korral määrati toetused kampaania korras vahetult enne valimisi, ilma põhjaliku analüüsita. Minu meelest oleks see täpselt sama suur viga, kui me praegu kampaania korras läheksime neid kärpima. On kujunenud uus olukord ja investorid on selle olukorraga arvestanud,» kommenteeris valitsusjuht Andrus Ansip taastuv­energiatoetuste võimalikku kärpimist valitsuse viimasel pressikonverentsil.

Peaminister lisas, et enne valimisi toetusi vähendama ei peaks.

Ettevõtjad protestivad

Taastuvenergiat tootvad ärimehed on juba korduvalt nende taskuid täitvate toetuste kärpimist kritiseerinud. Ka Reformierakonna parlamendisaadik Rain Rosimannus ütles reedel, et Partsi eelnõu tuleb põhjalikult analüüsida.

«Eesmärk on meil [Partsiga] kindlasti üks: tarbijate säästmine hinnatõusust,» ütles Rosimannus. «Eelnõu alles laekus ametlikku käibesse, peame lähemalt uurima, mis seal seisab.»

Majandusministeerium loodab, et uus seadus jõustub uuel aastal. Partsil on tagataskus nii konkurentsiameti analüüs kui ka valitsuse otsus rohelise energia toetusi kärpida.

Praegu on igale taastuvenergiaprojektile ette nähtud 84 senti kilovatt-tunni eest 12 aasta jooksul. Uus süsteem seab toetuse sõltuvusse börsielektrihinnast. Mida kallim on elekter Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas, seda väiksem on toetus. Sama põhimõttega skeemi võtab kasutusele ka Soome.

Uue korra järgi sõltub toetus ka ettevõtte majandustulemustest. Eelnõu järgi võib taastuvenergiat tootva äriühingu kapitalitootlikkus olla kuni kümme protsenti aastas. Kui tootlikkus on suurem, toetust ei saa. Toetuste suurust hakkab arvutama konkurentsiamet.

Dalkia Väo soojuselektrijaama juhataja Andres Taukar ütles, et jääb uue eelnõu järgi toetusest täiesti ilma, sest jaam on teeninud kasumit.

«Eelnõu on radikaalne, raske uskuda, miks selline tekst kirjutati, see oleks nagu valimistega seotud,» lausus Taukar. «Aga loodan, et terve mõistus võidab.»

Taukar lisas, et toetuse vähendamine on sõnamurdlik ja ebaõiglane. Tema sõnul peletab see ka tulevased investeeringud energiavaldkonda.

Rikub vaba konkurentsi

Parts kinnitas, et kuigi võib jääda vastupidine mulje, pole tegu n-ö valimiste eelnõuga. Tema sõnul tuleb elektri hinna tõusu ohjeldada ja tarbijat kaitsta läbipaistmatute toetuste eest. Parts lisas, et tema juristide hinnangul ei riku eelnõu ka nn õigustatud ootuse põhimõtet ehk seda, et toetusi saavate firmade toetusskeeme ei tohiks hiljem muuta.

Kui seaduseelnõu leiab valitsuse ja parlamendi enamuse toetuse, peaks uus kord jõustuma juba uuel aastal. Sel aastal kulub taastuvenergiatoetustele üle 900 miljoni krooni aastas, majandusministeeriumi arvestuste järgi peaks seaduseparanduste järel tuleval aastal kuluma 200–250 miljonit krooni.

Tarbijaile tähendaks uus kord seda, et praeguse 12,64 sendi suurune toetus väheneb kolmele kuni viiele sendile tarbitud kilovatt-tunni eest. Ka uus toetusskeem pakub ettevõtjaile toetusi kuni 12 aastaks.
Konkurentsiamet leidis, et taastuvenergiatoetused on rikkunud ka vaba konkurentsi, sest subsideeritud energia osakaal on mõne aastaga kiiresti kasvanud.

Eestis tarbitud eletri koguhulgast toetas riik tänavu 15 protsendi tootmist. Konkurentsiameti peadirektor Märt Otsa analüüsis, mis on värske seaduseparanduse aluseks, on öeldud, et enamik taastuvenergiaprojekte on ka toetusteta kasumlikud.

Ots leidis, et senisest väiksemas mahus väärivad toetusi vaid tuuleprojektid.