Maagaasi osakaal Läti energeetilises bilansis on ületanud mõistliku riski piiri ning riigist on saanud Venemaa energiamonopoli Gazpromi majanduslik ja poliitiline ohver, ütles Sorose fondi Läti üksuse jätkusuutliku arengu programmi direktor Janis Rekis.
Sorose fond: Läti sõltuvus Gazpromist on ületanud ohtliku piiri
Läti ajalehele Telegraaf antud intervjuus tugineb Rekis lõunanaabrite juures hiljuti tehtud taastuvate energiaressursside uuringule, mille tulemused ei ole tema sõnutsi sugugi lohutavad, vahendab Läti majanduslehe Dienas Bizness venekeelne võrguväljaanne.
Taastuvenergia kasutamine Lätis väheneb juba alates 2000. aastast ning seda võib Rekise sõnul põhjendada poliitiliste ambitsioonidega energiavarustuses.
«Selleks, et end energiasõltuvuse ning energiaressursside hinnatõusu eest kaitsta, peab Läti võtma vastu taastuvenergia osakaalu suurendamise otsuse,» rääkis Rekis.
Kui Läti suurendaks taastuvenergia oskaalu üldises energiatarbimises 2020. aastaks 40 protsendini, looks see riigis otseselt ja kaudselt 10 000 töökohta ning riigi- ning kohalike omavalitsuste eelarved saaksid enam kui 50 miljoni latise lisatulu.
«Pikaajalises perspektiivis mõjub taastuvenergia kasutamine majandusele positiivselt. Miljoni kuuptonni hakkepuidu kasutamine imporditud maagaasi asemel suurendaks Läti väliskaubanduse tulusid 3,3 protsenti ehk 51 miljoni euro võrra,» tõdes Rekis.