Ehmatus Euroopas: Kreeka kaotamine käiks ikkagi üle jõu

Kreeka valimised võitnud Syriza juht Alexis Tsipras partei kongressil Ateenas. Foto: Petros Giannikouris / AP

Peaaegu viis aastat pärast seda, kui Euroopa end Kreeka euroalas hoidmisega vaat et ära katkestas, hakkab liidritele koitma karm tõsiasi: Ateenale käegalöömine käiks ka nüüd üle jõu.

Kas Euroopa Keskpank ja ülejäänud institutsioonid polegi siis suutnud ehitada adekvaatseid kaitsevalle turgude nakatumise vastu, kui  Kreeka maksed katkestaks ning oma teed läheks?

Nagu ütles Bloomberg Newsile kõrge Saksa valitsusametnik Joachim Poss, oleks isegi Kreeka nn kontrollitud väljumise arutamine otsekui «tulega mängimine hapral ajal euroala stabiilsuse osas».

Kurb tõde on, et eurotsoon on mitmeti halvemas seisus, kui Kreeka kriisi alguspäevil, kirjutab Bloomberg Businessweek. 19-liikmelise bloki majanduse kasv on sisuliselt seiskumas ning mõned riigid on juba sisenemas deflatsiooni.

Mis veelgi enam: kõige suurem Kreeka nakkuse oht ähvardaks seekord ilmselt Itaaliat, mis on euroala suuruselt kolmas majandus. Itaalia on takerdunud langusse ning nende riigivõla suhe SKTga on roninud ohtlikule 130 protsendi tasemele – umbkaudu selline oli Kreeka vastav näitaja aastal 2010.

Euroopa Keskpank ja teised ELi institutsioonid võiksid küll nõrku majandusi võlakirjaostude ja muude mehhanismidega käimas hoida, kuid Itaalia puhul see ilmselt ei õnnestuks. «Pole tõenäoline, et päästefondid oleksid piisavalt suured lahendamaks tõsiseid probleeme sellistes riikides nagu Itaalia,» ütles Capital Economicsi Euroopa vanemanalüütik Jonathan Loynes.

Nädalavahetusel Washingtonis peetud konverentsil hoiatasid rahvusvahelised eksperdid, et Kreeka väljumine vallandaks finantsmaailmas uue tormi. «See oleks Lehman Brothers ruudus,» ütles California Berkeley ülikooli majandusteadlane Barry Eichengreen.