Eesti Energia: lühinumbrile helistajale kõnetasu korvamine tõstaks elektri hinda
/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
21. august 2010, 16:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/05/28/375566t1hbdd0.jpg)
Ehkki Eesti Energia ei kehtesta omalt poolt rikete lühinumbrile helistamiseks eritariifi, pidid kümned tuhanded augustitormide ajal energiafirmasse helistanud maksma telefonioperaatorile üle 3 krooni minuti eest.
Eesti Energia andmetel kasvas tormide ajal lühinumbritele 1545 ja 1343 helistanute arv drastiliselt.
«Äikesetormidele järgnenud päevadel suutsid meie klienditeenindajad abistada tavapärasest 10 korda rohkem kliente. Pärast esimest tormi said klienditeenindajad kolme päevaga 43 600 kõnet ja 7000 sms-i, mis on tavapärase töö kuumaht. Teise tormi järgselt tuli klienditeeninduskeskusesse 11 000 kõnet ning ligi 2500 sms-i ja e-kirja,» selgitas Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann.
Eesti Energia kutsub kliente üles riketest teatama oma lühinumbritele kinnitades, et need on tasuta. Paljud inimesed ei tea aga, et ehkki energiafirma ei ole numbrile lisatasu lisanud, küsivad mobiilioperaatorid lühinumbrile helistades ligi 3 krooni ja 50 senti minuti eest. Isegi tavapäeval helistades tuleb oodata minuteid kõnejärjekorras, rääkimata tormijärgsetel päevadel helistades.
Operaatoritasust lühinumbrit kasutav asutus või firma inimest teavitama ei pea. Tasud lühinumbritele helistamise eest on EMT-l kolm krooni ja 56 senti, Elisal kolm krooni ja 56 senti ning Tele2 kolm krooni ja 50 senti.
Täiesti tasuta on lühinumbritest helistamine näiteks päästeameti ja politsei numbritele, samuti on mitmed ettevõtted sisse seadnud lisaks lühinumbrile ka 800-ga algava pika numbri, millele helistamine on kliendile samuti tasuta.
«800-ga algavale numbrile üleminek on problemaatiline, kuna lühike ja meeldejääv rikkenumber 1343 on klientide seas hästi tuntud ja juurdunud, numbri vahetus tekitaks palju probleeme kättesaadavusega,» tõdes Eesti Energia esindaja Bachmann.
«Oleme kaalunud ka sidekulude tasumist klientide eest, kuid kuna see tekitab aastas mitme miljoni suurust lisakulu, mis paratamatult kajastuks ka elektri hinnas, siis oleme seni sellest loobunud,» lisas ta.
Lisaks teeb eelmisel majandusaastal 1,8 miljardit krooni puhaskasumit teeninud Eesti Energia Bachmanni sõnul kõik kõnede järjekorra lühendamiseks ja kiiremaks teenindamiseks. «Selleks on rikketelefoni töö optimeeritud ehk süsteem tunneb ära piirkonna kust klient helistab ja juhul kui meile on teada riketest antud piirkonnas, siis käivitub automaatvastaja sõnum, mis teavitab klienti rikkest ja võimalusel ka rikke kõrvaldamise eeldatavast ajast. Juhul kui klient ei pane toru ära, siis suunatakse kõne järjekorda,» selgitas Bachmann.