Hispaania valitsus teatas eile, et paneb tulevase aasta eelarvesse tagasi infrastruktuuri investeeringutest kärbitud 500 miljonit eurot.
Hispaania võttis kärpeid vähemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus tõotas sellele kergele järeleandmisele vaatamata pidada kinni lubadusest aastaeelarvet edasi kärpida, pidades silmas kokkulepitud sihtmärke.
Rahandusminister Elena Salgado tegi otsuse teatavaks koos riiklike ehitustööde ministri José Blancoga peetud pressikonverentsil. «Tänu lisarahale saame 2011. aastal liikuda edasi enam kui 50 projektiga,» ütles Blanco.
Ta lisas, et kasusaajate hulgas on praktiliselt kõik Hispaania autonoomsed piirkonnad, üheks prioriteediks on aga Põhja-Hispaaniat Prantsusmaa ja ülejäänud Euroopaga ühendav kiirtee A8.
Riiklikest investeeringutest kärbitud 6,4 miljardit eurot oli üks karmimaid samme, mille Hispaania valitsus majanduskriisi tõttu välja pidi kuulutama.
Kui peaminister José Luis Rodríguez Zapatero möödunud nädalal mõista andis, et infrastruktuuri töödeks raha juurde antakse, tekkis Euroopa finantsturgudel korraks kerge segadus.
Juba sel teisipäeval müüs Hispaania aga 5,51 miljardi euro eest 12- ja 18-kuiseid riigivõlakirju, kusjuures intressimäärad olid isegi madalamad kui varem. Millest võib järeldada, et Madriid võib kergemini hingata.
Hispaania ametnike sõnutsi leiti ekstra 500 miljonit eurot – mis on vaid 0,05 protsenti sisemajanduse kogutoodangust – tänu sellele, et riigivõla teenindamine on kujunenud oodatust odavamaks.
Võrreldes Saksamaaga on laenamine Hispaania jaoks küll oluliselt kallim, kuid maailma mastaabis on intressimäärad erakordselt madalal. Salgado kinnitas, et Hispaania püsib eelarve-eesmärkidega graafikus.
Tänavu peaks puudujääk langema mulluse 11,2 protsendi pealt 9,3 protsendi tasemele SKTst. Tulevaks aastaks on sihikule seatud 6 protsenti, 2012. aastaks 4,4 protsenti.
Euroopa Liidu reeglite raamidesse ehk siis 3 protsendi piiresse tahetakse jõuda aastaks 2013. Hispaania sotsialistlik valitsus üritab leida tasakaalu kokkuhoiumeetmete ja majanduslike väljakutsete vahel.
Eelarvepuudujääk on küll suur, kuid samal ajal on töötusmäär koguni 20 protsendi peal, mõjutades enam kui 4 miljoni hispaanlase igapäevaelu. Seetõttu proovib valitsus majandust kasvõi riiklike ehitustöödega kasvama panna.
Zapatero pidi eile kohtuma Hispaania suurimate ehitusfirmade juhtidega. Üritus jäeti aga ära - arvatavasti mõistes, et valijatel võiks tekkida mulje valitsuse ja suurettevõtete vahelisest liidust.
Copyright The Financial Times Limited 2010.