Financial Times: NATO rinderiikide hirmud on osutunud tõeks

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen Foto: SCANPIX

«Sõda.» Pole mingi ime, et Baltimaad ja Poola esimestena selle sõna välja ütlesid, kui Vene armee askeldused Ukrainas kinnitust leidsid.

Need neli on juba kümme aastat väsimatult hoiatanud, et Venemaa kujutab endast jätkuvalt ohtu – ning tänavused sündmused Ukrainas annavad neile õiguse, kirjutab Financial Times.

Eesti, Läti, Leedu ja Poola on pikemat aega näinud endid NATO rindena Venemaa vastu ning on alliansile peale käinud, et idapiiri tuleb kindlustada.

Nendele vastukaaluks on Saksamaa siiamaani rõhunud diplomaatilistele lahendustele suhetes Venemaaga.

«Saksamaa võttis enda peale läbirääkimiste taaga Venemaaga. Kaalul on nende [sakslaste] usaldusväärsus,» ütles riigiraadio vahendusel Poola välisminister Radoslaw Sikorski. Tema sõnutsi on diplomaatilised pingutused olukorda rahustada läbi kukkunud, «kuna rahu asemel on meil sõja eskaleerumine».

Analüütikud usuvad, et NATO puhul on Ida-Euroopa ja Balti liikmete kohtlemine võtmetähtsusega. «See on strateegiliselt kaalukas kahes mõttes: traditsioonilises geopoliitilises [mõttes] ja ideoloogiliselt. See on kinnitus kõigele, millesse lääneriigid usuvad,» ütles Balti Kaitsekolledži lektor James Rodgers.

Eesti kaitseminister Sven Mikser ütles Financial Timesile, et tema sooviks on näha kolme asja: «Liitlaste kohalolek meie pinnal kinnituseks ning heidutuseks mistahes võimalikule vastasele, teatud [riist]vara eelpositsioneerimine, ning kaitseplaanid mis peegeldavad ... Venemaa uut agressiivset poliitikat.»

Mikser tahab «liitlaste saapaid permanentselt Eesti pinnale. Me ei pea silmas külma sõja stiilis väga rasket staatilist kohalolekut. Me ei räägi diviisidest.» Mikser lisab, et tema sisuseletuse ning alaliste baaside erinevus on «selline diplomaatiline sõnademäng».