Eestlaste kindlustunne kasvab, kuid püksirihma hoitakse pingul
28. juuni 2010, 08:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konjunktuuriinstituudi juunikuu andmete järgi jõudis tarbijate kindlustunde indikaator viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele – miinus kolmeni. Olukord pole aga endiselt kaugeltki roosiline.
Majanduslanguse põhjas, 2009. aasta märtsis oli kindlustunde indikaator –37 juures. Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul tõusis näitaja eelkõige arvamuse tõttu, et olukord tööturul paraneb.
«Inimesed tunnetavad oma ettevõttes koondamiste lõppemist, töökoha kindlust. Tööpakkumisi on ka rohkem tulnud,» vastas Josing küsimusele, kuidas saab optimism olla kasvanud, kui hiljuti teatas statistikaamet, et reaalne tööpuudus on ligi 20 protsenti.
Tarbijabaromeetri järgi arvas 2009. aasta märtsis 54 protsenti elanikest, et tööpuudus kasvab järgmise 12 kuu jooksul oluliselt. Nüüd oli selliseid inimesi vaid viis protsenti, 40 protsenti küsitletutest pakkus, et tööpuudus väheneb.
«Seda kinnitavad ka ettevõtjate hinnangud, et juurde luuakse rohkem töökohti kui kaotatakse,» lisas Josing. Ta märkis, et põhiliselt lisandub töökohti tänu ekspordimahtude suurenemisele.
Riigi majandusolukorra paranemisse järgmise 12 kuu jooksul lootis 42 protsenti küsitletutest, sama olukorra püsimist eeldas 28 ning olukorra halvenemist 23 protsenti vastanutest. Samas ei oldud nii positiivsed oma pere majandusolukorra suhtes – võrreldes maikuuga perede rahaline seis juunis oluliselt ei muutunud. 36 protsenti peredest loodab järgmise 12 kuu jooksul säästa, 51 protsenti tuleb ots otsaga kokku ning 13 protsenti elab vanadest säästudest või on püsivalt võlgades.
Tervelt 62 protsenti vastanutest peavad säästmist järgmise 12 kuu jooksul ebatõenäoliseks. Paljude perede rahaline olukord on tasakaalus vaid tänu oluliselt piiratud kulutustele.
«Need, kelle elu viimase aasta jooksul läks halvemaks, on suures ülekaalus. Seega ei saa rääkida inimeste üldisest rahulolust ja õnnetundest,» tunnistas Josing.