Elektri tootmine ja tarbimine vähenesid ka aprillis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektritarbimine vähenes aprillis aastatagusega võrreldes kuus protsenti 652 gigavatt-tunnini ning tootmine 12 protsenti 808 gigavatt-tunnini.
Tarbimise languse peamiseks põhjuseks võib pidada eelmise aasta aprilliga võrreldes ligi kolm kraadi soojemat õhutemperatuuri. Toodangu mahtu mõjutas elektritarbimise vähenemise kõrval ka elektri ekspordi langus. Selle aasta nelja esimese kuu kokkuvõttes on tootmine olnud 18 protsenti väiksem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
Tootmise vähenemisest hoolimata püsib Eesti elektrisüsteemi bilanss jätkuvalt positiivne – aprillikuu elektribilansi alusel ületas tootmine sisemaist tarbimist 24 protsenti, andes elektribilansi ülejäägiks ehk netoekspordiks 156 gigavatt-tundi.
Taastuvenergiat toodeti eelmisel kuul kokku 108 gigavatt-tundi ehk kolm protsenti enam kui mullu samal ajal. Elektri tootmine biomassist suurenes ning tuule- ja hüdroenergia toodang vähenes. Taastuvenergia moodustas kogu elektritoodangust 13 protsenti, mida on kahe protsendipunkti võrra enam kui eelmisel aastal samal ajal.
Lätis vähenes elektritootmine aprillis aastases arvestuses 28 protsenti, moodustades kokku 533 gigavatt-tundi. Toodangu vähenemisele avaldas olulist mõju Daugava jõe väiksem vee juurdevool, mis vähendas hüdroenergia toodangut. Läti elektribilansi puudujääk moodustas aprillis kokku 25 gigavatt-tundi. Samas aasta tagasi oli Läti 134 gigavatt-tunniga ülejäägis ehk eksportiv elektrisüsteem.
Aprillikuu kokkuvõttes osteti 32 protsenti Lätis tarbitud elektrist elektribörsilt. Börsil müüdud kogused moodustasid Läti elektritoodangust 28 protsenti, mida on 18 protsendipunkti võrra enam kui märtsis. Kasvu tingis asjaolu, et alates aprillikuust suunati börsile Läti väiksemate elektritootjate toodang.
Leedus vähenes elektritoodang 55 protsenti ja ulatus eelmisel kuul kokku 128 gigavatt-tunnini. Sisemaine tarbimine kahanes samas 799 gigavatt-tunnini ehk kolm protsenti. Seega suutis Leedu sisemaine toodang katta vaid 16 protsenti tarbimisest.
Baltikumi summaarne elektritarbimine langes eelmise aasta aprilliga võrreldes kuus protsenti, moodustades kokku 2009 gigavatt-tundi. Elektribilansi puudujääk kasvas aastases võrdluses kolm korda 539 gigavatt-tunnini.
Põhjamaades seevastu kasvas elektritoodang mullusega võrreldes kaks protsenti 32 teravatt-tunnini. Kasvu peamine vedur oli Norra, kus tootmismaht ületas aastatagust tulemust 21 protsendi võrra. Põhjamaade elektribilanss püsib juba viiendat kuud järjest positiivne. Põhjamaade summaarne elektribilansi ülejääk ehk eksport moodustas tänavu aprillis kokku 1,6 teravatt-tundi. Riikide arvestuses olid Rootsi ja Norra elektrit eksportivad, Soome ja Taani elektrit importivad riigid.