Rain Lõhmus Eesti majanduse olukorrast: rahuloluks pole põhjust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
LHV panga ühe asutaja Rain Lõhmuse hinnangul on Eestil aeg aru saada, et praegune majandusstruktuur ei ole turvaline. Eelmisel nädalal Pärnu juhtimiskonverentsil üles astunud Lõhmuse sõnul oleks Eestil palju õppida tema praegusest koduriigist Šveitsist – seda nii maksupoliitikas kui ka majanduse struktuurist.
Mida esimese kvartali majanduslangus teie arvates Eesti majanduse tervise kohta näitas?
See näitab Eesti sõltuvust lähiturgudest. Ma pean silmas Soomet ja Rootsit, täpsemalt nende teatud sektoreid. Kindlasti ei ole see meeldiv uudis.
Siiani oleme olnud väga uhked, et oleme oma majanduse ümber orienteerunud idast läände, kuigi see juhtus juba kaua aega tagasi. Teisest küljest näeme, et oleme suhteliselt haavatavad. See näitab, et meil ei ole tõsist portfelli majandusharusid, kus idee oleks, et ühed harud teisi tasakaalustavad.
Me ikka väga tasakaalus ei ole, oleme üsna avatud teatud riskidele. Panka niimoodi juhtida ei tohiks, et kontsentreerid oma riskid paari sektorisse ja siis imestad, näpp suus, et mis nüüd juhtus. Või et see segab, kas talv on soe või külm. See peaks andma mõtlemisainet, et rahuloluks ei ole põhjust.
Paar aastat tagasi oli kiire majanduse taastumine, ilmselt olid kõik jälle rahul, aga tuleb välja, et see majandusstruktuur ikkagi piisavalt turvaline ei ole.
Eestile otsitakse ideed. On teil mõni ettepanek?
Ideedega on keeruline. Nägin hiljuti lennukis ühte tuttavat, kes tuli Abu Dhabist, ja seal on nad ehitanud mingi muuseumi, milline näeb Abu Dhabi välja aastal 2030. Või tuuakse näiteks Singapuri. Aga kumbki neist pole demokraatia. Neid riike juhitakse nagu ettevõtet. See võib hea olla, aga mulle tundub, et Eestisse see ikkagi hästi ei sobi.
Ettevõtte ja riigi vahe on see, et kui sulle ei meeldi ettevõtte juhtimisstiil, siis võid minna teise ettevõttesse tööle, aga kõlab väga julmalt, et kui sulle riik ei meeldi, siis koli minema teise riiki. Seda täna veel ei aktsepteerita. Lähenemine peaks olema teistsugune.
Tegelikult oleks Eesti-sugusel riigil väga palju õppida Šveitsist, kus ma elan.
Šveits on väga dünaamilise toodete ja teenuste portfelliga. Kõige naljakam on, et enamik inimesi ei saa üldse aru, mis nad teevad. Teatakse, et pangandus korjab raha, tehakse šokolaadi ja käokelli, aga tegelikult see pilt on komplekssem ning ajas muutuvam. Ükski sektor ei domineeri nii palju.
Hiljuti ütles Šveitsi Lausanne’i ärikooli majandusprofessor Stéphane Garelli Postimehele, et Eesti peaks sarnaselt Šveitsiga otsima uusi eksporditurge väljaspool lähiriike. Kas olete sellega nõus?
See ongi see, millele ma viitasin: et Eesti on leidnud mõned Skandinaavia maade sektorid ja on päris mugav ära elada – inimeste palgad natuke tõusevad, saame kaubanduskeskusi ehitada. Aga kui seal sektorites on tagasilöök, siis kehitatakse õlgu. Tegelikult on maailm palju suurem – lisaks läänele on ida ja lõuna ja muud suunad ka.