STX France’i laevatehase töölised Saint-Nazaire’is Prantsusmaal jälgivad sündmusi Ukraina-Vene piiril pingsalt. «Loomulikult tekitab see siin küsimusi,» ütleb ametiühingujuht Christophe Morel.
Mistralite meisterdajad kardavad kaotada töö
22. aprill 2014, 09:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siin valmivad kaks Mistral-klassi helikopterikandjat, mis on määratud teenima Vene mereväes. Esimene, nimega Vladivostok, tuleks juba kuue kuu pärast tellijale üle anda.
Vastikumat ajastust oleks võimatu ette kujutada, kirjutab New York Times: sel ajal kui töölised läinud nädalal Vladivostoki võimast kere viimistlesid, sumisesid NATO sõjalennukid alliansi piiril Ukrainaga, üritades heidutada Venemaad naabri territooriumile tungimast.
Kui Prantsusmaa 2011. aastal Moskvaga 1,2 miljardi eurose lepingu alla kirjutas, tundus taevas pilvitu ja meri tüüne. Prantsuse ametnikud tervitasid suurimat sõjalist müügidiili NATO liikme ja Venemaa vahel kui märki sellest, et Moskvat tuleb pidada partneriks ja mitte vaenlaseks.
Lõuna-Koreale kuuluva ja 33-protsendilise Prantsuse riigi osalusega STX France’i 2200 töötaja jaoks oli Vene leping hädavajalik õlekõrs. «See hoidis meid pinnal,» selgitas Morel.
Nüüd mil Euroopa Liit Venemaa-vastaseid sanktsioone vaeb, tõuseb Mistrali teema «pahatihti» päevaplaani. Aprillis lükkas Prantsuse kaitseministeerium lepingu lõpetamise otsuse oktoobrisse – siis tuleks Vladivostok Vene mereväele kätte anda.
Selleks ajaks on juba küllaltki kaugel ka teise laeva ehitamine, mis peaks baseeruma Krimmis ja kannab kohast nime Sevastopol. Tehasepere pilgud otsivad igatsevalt Vene madruseid: maikuus peaks saabuma umbes 400-pealine meeskond, käputäit neist ongi juba linnakeskuses silmatud.
Ligikaudu 300 töölise jaoks, kes Vene laevade kallal kõpitsevad, on see märgiks, et vähemalt Vladivostokiga on asjad graafikus.
«Kõige peamine on laevad valmis saada,» ütleb Nathalie Durand-Prinborgne, samuti ametiühingutöötaja. «Kas ta üle antakse, see pole meie probleem.»
Probleem oleks see Prantsuse riigi jaoks – tagasimaksete ja trahvide näol suurusjärgus 1,2 miljardit eurot. Ja seda ajal, mil valitsus seisab silmitsi valusate eelarvekärbetega.