Magusasõprade elu muutub peagi hapumaks, sest kakao maailmaturu hinnatõus muudab šokolaadi kallimaks. «Alates möödunud aasta algusest on kakaotoormete hinnad pidevalt tõusuteel olnud ja ühel hetkel hakkab see mõjutama lõpptoote hinda,» ütles ASi Kalev juhatuse esimees Kaido Kaare.
«Loomulikult ei taha tootjad ühtegi hinnamuudatust teha kergekäeliselt, kuid teatud hetkel ei ole enam valikut, kui küsimus on ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamises,» lisas ta.
Nõudlus ületab pakkumist
Kaare sõnul seisavad sama probleemiga silmitsi kõik šokolaaditootjad maailmas, kuna kakaotoorme odavnemist ei ole ette näha. «Arvestades nõudluse kasvu maailmas ja samas kakaotootmise võimalikku vähenemist edaspidi, võib juba mitte enam väga kauges tulevikus saada šokolaadist luksuskaup, millel vastav hind,» rõhutas Kaare.
Kakao hind New Yorgi kaubabörsil on kerkinud 2934 dollarini tonni eest. Nii kõrge oli see viimati 2011. aastal. Selle aasta esimese poolteise kuuga on kakao hind kerkinud juba seitse protsenti ning analüütikute sõnul pole hinnalangust lähiaastatel oodata. Hinnatõusu peamiseks põhjuseks on nõudluse kasv, eriti arenevates riikides.
Rahvusvaheline kakaoorganisatsioon ennustab, et nõudmine ületab pakkumist järgmise viie aasta jooksul, mis on kestvaim defitsiidiperiood vähemalt 1960. aastast, mil organisatsioon hakkas andmeid avaldama.
«Meid ootavad ees ajad, kus kakao kõrgem hind muutub üha enam normaalseks,» ütles Citigroupi toorainespetsialist Sterling Smith ajalehele The Wall Street Journal. Kakao tootmist ei saa samamoodi suurendada kui maisi tootmist, kus külvipinna suurendamine põhjustab kiire saagikuse kasvu. «See tähendab, et šokolaad ja kakaotooted muutuvad paratamatult kallimaks,» lisas Smith.
Analüütikute sõnul saab murdepunktiks hinnatase 3000 dollarit tonn. Neljapäeval kerkis kakao tonnihind 2958 dollarini, mis tähendab, et kriitilise tasemeni on jäänud vähem kui poolteist protsenti.
«3000 dollarit tonn saab olema kindlasti äratuskellaks,» ütles Londonis asuva Ecobanki tooraineanalüütik Edward George. «Kauplejad ja tootjad hakkavad reageerima sellel tasemel,» ütles ta.
Nõudluse kasvu taga on Hiina ja teised arenevad riigid, kus inimeste jõukus on ulatunud tasemele, kus inimesed võivad endale šokolaadi lubada.
Suurt saaki ei saa kiiresti
Möödunud aastal ületas nõudlus kakaoubade järele esimest korda enam kui miljoni tonni piiri, mis on 32 protsenti rohkem kui kümme aastat tagasi. Analüüsifirma Euromonitor andmetel kasvab nõudlus Hiinas viis protsenti aastas vähemalt aastani 2018.
«Arenevates riikides on sissetulekud jõudnud tasemele, kus inimesed saavad endale lubada šokolaadi, see suurendab nõudlust,» ütles Euromonitori tarbijaanalüütik Matt Hudak.
Tarbimine on kasvanud ka arenenud riikides. Bloomberg kirjutas kolmapäeval, et USA rahvusliku kommitootjate assotsiatsiooni andmetel kasvas sõbrapäeva kommimüük sel aastal 1,9 protsenti, 1,06 miljardi dollarini, mis on suurim müük vähemalt 2009. aastast. Maiustuste kogumüügist moodustab šokolaad 75 protsenti.
Boston Globe kirjutas mõned päevad tagasi, et USAs on šokolaadi hind võrreldes 2012. aastaga kerkinud 45 protsenti, britid peavad selle eest veerandi võrra rohkem maksma kui aasta varem.
Kakaosaaki ei saa aga kiiresti suurendada. Seda kasvatavad miljonid väikefarmerid väikestel maalappidel, mis asuvad peamiselt Lääne-Aafrika vaestes riikides. Vanad kakaopuud annavad üha vähem saaki ning osa farmereid on kakaokasvatamisest loobunud ja asunud tootma kasumlikumat palmiõli ja kautšukit.
Uute kakaoistanduste rajamisest pole kohest abi, sest tippsaagikuseni jõudmiseks peab puu kasvama vähemalt kümme aastat.
Suured rahvusvahelised magusatootjad, nagu Mars ja Nestlé, on investeerinud uute kakaosortide aretamiseks miljoneid dollareid. Kohalike väikefarmerite harimiseks on palgatud agronoome, kes õpetaks neile tänapäevast tehnoloogiat.
«Kurb tõde on, et kasu pole sellest olnud,» ütles Marsi toorainehangete juht Barry Parkin. Maailma ühe suurema kakaokauplemisfirma Olam International hinnangul jääb kakao hind sel aastal liikuma 3000 dollari kandis tonn ning võib kerkida 3500 dollarini. See on aga juba tase, mis võib ärgitada farmereid tegema uusi investeeringuid.
