Kui Euroopa Liit ei otsusta võlakriisi õppetunnina tööviljakust tõsta, ühisturgu tugevdada ja innovatsiooni edendada, võib tuulde minna terve dekaad, hoiatas eile ELi rahaasjade volinik Olli Rehn.
Rehn: EL riskib kaotatud kümnendiga
26. mai 2010, 11:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rehni sõnutsi selgus ekspertide poolt läbiviidud makromajanduse analüüsist, et reformide edasilükkamine tooks kaasa ELi stagneerumise. Keskmine aastane majanduskasv jääks 1,5 protsendi tasemele ning töötusmäär oleks isegi pärast tsüklilist taastumist 7-8 protsenti.
Samal konverentsil Brüsselis rõhutasid mitmed mõjukad kõnelejad, kuivõrd oluline on vältida võlakriisi paisumist fundamentaalseks ohuks kogu pangandussüsteemile.
Et risk on suur, seda rõhutasid oma hiljutises ettekandes ka Royal Bank of Scotlandi analüütikud, kelle hinnangul on väljaspool Kreekat, Portugali ja Hispaaniat paiknevate finantsasutuste kontodel ligikaudu 2000 miljardi euro väärtuses nende kolme riigi avaliku ja erasektori võlga.
RBSi näitajad on enamike spetsialistide omadest kõrgemad, kuna nad on arvestanud sinna hulka lisaks pankadele ka teiste asutuste nagu kindlustusettevõtete ja pensionifondide riskid.
Aruanne, mis põhineb Rahvusvaheliste Arvelduste Panga, Rahvusvahelise Valuutafondi ja teiste autoriteetsete asutuste andmetel, osutas sellele, millist ohtu võib ühe raskustes Lõuna-Euroopa riigi võlgade restruktureerimine globaalsele finantssüsteemile kujutada.
Austria keskpanga president Ewald Nowotny ütles, et just sedalaadi šoki vältimiseks võetigi hiljuti vastu eurotsooni massiivne stabiliseerimispakett. Ning just seetõttu astuski Euroopa Keskpank tema sõnutsi sellise pretsedenditu sammu, et ostis kokku riigivõlakirju.
Inflatsiooni ei peaks investorid Nowotny hinnangul siiski kartma. «Peamaine väljakutse on hoida ära nõiaringi tekkimine,» ütles ta. «Ma pean silmas seda, kui riigisektori kriisist areneks näiteks panganduskriis.»
Euroopa Liidu president Herman Van Rompuy rõhutas omalt poolt Euroopa riigieelarvete kärpimise vajalikkust ning ütles, et majanduskasv ei pea seetõttu ilmtingimata takerduma, kuna niiviisi taastuks investorite usaldus Euroopa vastu.
Rehn ütles, et muretseb peamiselt selle pärast, et ELi valitsused võivad hiilida kõrvale pikaajalistest struktuursetest reformidest, mis oleksid Euroopa sotsiaalturumajanduse jätkusuutlikkuse seisukohast – mis kujutab endast midagi jõulise kapitalismi ja laiapõhjalise heaoluriigi vahepealset – eluliselt vajalikud.
«Minu arvates on suur risk, et niipea kui majandus rohkem jalad alla saab, jääme me kohe loorberitele puhkama ja unustame struktuursed reformid sootuks. See aga tähendaks, et taastumine tuleb aeglane ja vaevaline. Tegelikult võib terve kümnend meile kaduma minna,» ütles ta.
Sisuliste reformide alla peab Rehn silmas ühisturu arendamist, eriti teenuste sektoris; töötajate suunamist kõrge tööviljakusega töökohtadele; maksu- ja hüvitistesüsteemi ümberkujundamist tööhõive tõstmise nimel; ning ettevõtluskeskkonna lihtsustamist.
Rehn prognoosis, et kui EL nimetatud reformid järgmise viie aastaga tehtud saaks, kerkiks aastane majanduskasv eeloleval aastakümnel üle 2 protsendi.
Copyright The Financial Times Limited 2010.