Europarlamendis tekkis ideoloogilistel alustel tõeline lõhe, teatas Itaalia konservatiiv Mario Mauro eile pärast eurosaadikute debatti ühenduse majandusliku tuleviku üle.
Euromajanduse arutelu tõi välja ideoloogiate värvid
20. mai 2010, 08:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotside sakslasest liider Martin Schulz tümitas kõigepealt oma kodumaa konservatiivist kantslerit Angela Merkelit. Seejärel süüdistas liberaalide belglasest juht Guy Verhofstadt omakorda Schulzi marksismis.
Värvikat ideoloogiate vikerkaarespektrit kujutasid endast ka hommikuse debati alguseks laekunud erinevate fraktsioonide resolutsiooniettepanekud dokumendi «Euroopa 2020 – uus Euroopa tööhõive ja majanduskasvu strateegia» teemadel.
Põhjamaade roheliste fraktsiooni saadikud olid kokku pannud epiteedirohke paberi, kus kasutati termineid nagu «mullinoomika» ja «sadomonetaristlik väljumisstrateegia». Nad leidsid selles, et finantsturgude dereguleerimine on valmistanud ette pinnase mürgise kapitaliga nakatumisele.
Kriisist väljatoomise lahendusena pakkusid Põhjamaade rohelised ennekõike soolise võrdõiguslikkuse suurendamist. Lisaks veel kapitalitulude kõrgemat maksustamist ja sealt saadava raha suunamist avalikku sektorisse ning ühenduse sõjanduseelarve kärpimist.
Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon, kuhu kuulub Eestist Indrek Tarand, keskendus oma resolutsiooniettepanekus fraktsiooni nimega kokkukäivalt keskkonnaküsimustele. Samas avaldas see dokument ka nördimust Kreeka kriisi hambutu ohjamise üle ning kutsus üles suuremale koordineerimisele euroalal ja ühtlase fiskaalpoliitika ajamisele kogu ühenduses.
Liberaalide ehk siis Eestist reformierakondlase Kristiina Ojulandi ning keskerakondlaste Vilja Savisaare ja Siiri Oviiri fraktsiooni nimel esitatud resolutsiooniettepanek väljendas rahulolu Euroopa Komisjoni ettepanekuga, mille esitas poliitilisel spektril samuti liberaalide ridadesse kuuluv soomlasest majandusvolinik Olli Rehn.
Liberaalid teatasid, et nemad nõuavad tungivalt euroalas karistusmehhanismide kasutuselevõttu ühiste reeglite täitmisest kõrvale hiilivate riikide suhtes. Rikkujate avalikustamine, hääleõiguse tagasivõtmine, vähendatud toetused struktuurifondidest ja rahatrahvid olid karistused, mida tahaksid nemad peale panna klassi pahadele õpilastele.
Sotsid väljendasid pettumust 26. märtsi Euroopa Ülemkogul liikmesmaade valitsuste vahel kokku lepitud 2020. aasta strateegia põhipunktide üle. Nad nõudsid suuremat keskendumist teadusarendusele ja transpordiinfrastruktuuri väljaehitamisele ning väljendasid pettumust, et ülemkogu strateegia punktid ei sea põhieesmärgiks soolist võrdõiguslikkust.
Europarlamendi suurim fraktsioon konservatiivid, kuhu eestlastest kuulub Tunne Kelam, avaldas kiitust riikidele, kes on teinud radikaalseid reforme ja pingutanud maksebilansi probleemidest ülesaamise nimel.
Sarnaselt liberaalidega nõudsid ka nemad halvale teele läinud liikmesmaade vastutuselevõttu, pannes ette piitsa ja prääniku süsteemi, mis tähendaks lisaraha tublidele ja karistusi jalalohistajaile.
Eilsel debatil kõnelenud Kelami sõnul tänas ta oma sõnavõtus Rehni Eesti hea eeskujuna äramainimise eest ja kutsus kõiki solidaarselt pingutama.
Kuigi Mauro avaldas eile kahtlust, kas parlament kokkuleppele jõuab, ning süüdistas sotse, kellel nappivat vastutustunnet kompromissile jõudmiseks, arvas Kelam, et enne tuleb veel ära oodata õhtused läbirääkimised. Hääletus toimub täna, kui saadikud seal ühele meelele ei jõua, arutatakse sama küsimust järgmisel kuul.