Suur majandusprognoos 2014: väike kasv ja väike hinnatõus
3. jaanuar 2014, 09:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe küsitletud majandusanalüütikud ootavad algavalt aastalt tagasihoidlikku majanduskasvu ja väikest hinnatõusu. Käsikäes palgatõusuga peaks see alanud aastal elatustaset parandama.
Analüütikud prognoosivad, et Eesti majandus kasvab 2,7 protsenti, keskmine brutopalk ületab tuhande euro piiri ja inflatsiooniks kujuneb 2,2 protsenti. Naftahinna langustrendi iseloomustab prognoositabelis bensiinihinna püsimine praegusel tasemel. Euribori kasvus on aga analüütikud optimistlikumad kui näiteks Eesti Pank. Oma osa võib selles olla ka kommertspankade kasuminäljal, mida kasvav intressimäär leevendaks.
Tähelepanuväärne on see, et esimest korda üle mitme aasta ei kordu analüütikute kommentaarides refräänina kriisi süvenemise või taaspuhkemise oht. Euroopa majandust mitu aastat räsinud võla- ja panganduskriis näib olevat edukalt tagaplaanile surutud. Esiplaanil on lootus, et maailmajao majandus taastub ja koos sellega saab hoogu ka kohalik eksport. See omakorda peaks tooma nii maksutulu riigikassasse kui ka kasumeid ettevõtjatele.
Eksporditulu kasv omakorda sõltub ennekõike lähiriikide, meie peamiste kaubanduspartnerite Soome, Rootsi, aga ka Venemaa käekäigust. Paraku nendel riikidel ei ole viimasel ajal väga hästi läinud – majanduskasv on olnud loodetust tagasihoidlikum. Sama tendents peaks jätkuma lähiriikides ka sel ja 2015. aastal. Samas Läti majandus peaks saama alanud aastal euro toel hoogu juurde.
Kui mulluseks majanduskasvuks kujuneb umbes üks protsent, siis selle aasta oodatav 2,7 protsenti tähistab ilmekalt ootust kogu Euroopale. 2014. aasta peaks kujunema kriisijärgseks majanduskasvu taastumise aastaks.
«Eesti majanduskasv kiireneb veidi välisturgude taastumise toel. Madalana hoiab seda siiski Euroopa Liidu tõukefondide raha sissevoolu madalseis ning nõrk investeerimisaktiivsus,» kommenteeris SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe.
Euroopa Liidu majanduse kasvu kiirenemist soodustab kärbete mõju taandumine. «Väliskeskkond paraneb, kuid taevas ei ole päris pilvitu. Euroopa Liidu kasv küll kiireneb – viimaste aastate kärpemeetmete mõju väheneb, sisetarbimine tõuseb peamiseks kasvumootoriks, kompenseerides areneva maailma (sh Hiina) nõudluse kasvu aeglustumise,» märkis Redgate Capitali vanemanalüütik Mairo Kaseväli.
Kaseväli lisas, et Eesti majandust mõjutavate Põhjamaade, eriti Soome majandus on praegu Euroopa Liidus sabassörkijate hulgas.
«Eesti sisetarbimise ja investeeringute osas on pilt samuti vastuoluline, kuid annab siiski alust mõõdukaks optimismiks,» märkis Kaseväli.
Viimastel aastatel üheks kasvumootoriks olnud ehitussektoril on keerulised ajad.
Kvoodiraha on lõppenud, euroliidu toel rajatavate infrastruktuuriobjektide ehitamises on lühiajaline paus, mistõttu enamik suuremaid ehitusfirmasid on oma järgmise aasta eelarved teinud üsna tumedates toonides ja osa neist koondab ka töötajaid.
«Majanduskasvu veab tugeva tarbijausalduse toel eratarbimine – tööpuudus on väike, palgad mitmendat aastat kiirelt tõusuteel, inflatsioon on viimaste aastate madalaim,» ütles Kaseväli.
Eesti Panga analüütikud kirjutasid oma viimases prognoosis, et Euroopa majandus tervikuna vajab uusi kärpeid. «Kasv kiireneb aegamisi, sest majanduse tasakaalustamatuse põhjused nõuavad paljudes riikides endiselt lahendamist. Üle Euroopa on siiski jätkuv vajadus enamate kärpemeetmete järele. Euroopa Komisjoni 2013. aasta sügisprognoosi kohaselt ületab 2014. aastal eelarvepuudujäägi stabiilsuskriteeriumi (3 protsenti SKTst) või on sellega võrdne 14 Euroopa Liidu riiki,» märkis keskpank.
Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben ütles, et Euroopa Liidu kiiret taastumist pole oodata.
«Euroopa Liidu ja eurotsooni majandusraskused ilmselt jätkuvad, mis tähendab Eesti ekspordinõudluse taastumise veelkordset edasilükkumist ning oodatust madalamat kasvu 2014. aastal. Praegune majanduspoliitika ei soosi võlakoorma kergendamist inflatsiooni abil, mistõttu pole Euroopa Liidus kiiret taastumist oodata. Euroopa Keskpangal pole põhjust intressimäärasid tõsta. Eestis sissetulekute kasv jätkub ja tarbimisjulgus esialgu püsib. Tegelikud arengud võivad nagu ikka üllatada mõlemas suunas,» kommenteeris Aben.
Nordea analüütik Tõnu Palm ütles, et ootab madalat inflatsiooni. «Võrreldes senisega märkimisväärselt madalam inflatsioon on lähedasem umbes üheprotsendise euroala hinnakasvuga. Energia- ja impordihinnad avaldavad allapoole survet. Ka toiduainehindade osas on tehtud viimasel ajal edusamme. Seega võiks just mõõdukam hinnakasv kujuneda järgmise aasta positiivseks märksõnaks,» ütles Palm.
«Koos palgakasvuga jätab see tarbija rahakotti rohkem vaba raha ja lubab meile majanduse pööret kasvule. Ma ei arva, et aktsiahindade kasv oleks Euroopas möödas. Samas tõusvate globaalsete pikaajaliste intresside ja eesseisvate stress-testimiste kontekstis kasvukiirus aeglustub,» lisas Palm.
Täna kell 12 analüüsivad Postimees.ee otsestuudios majandusprognoose Postimehe ajakirjanikud Tõnis Oja ja Aivar Reinap, EKI juhtivteadur Leev Kuum ja Andrus Säälik rahandusministeeriumist.