Käo: sellist lobitööd nagu prügi puhul pole ma enne näinud

Prügimägi. Foto: Sille Annuk

Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo ütles, et pole nii tugevat vastutöötamist, kui Eestis vallandus ettevõtte otsuse eel hakata Iru jaamas prügi põletama, varem kogenud, ja vastutöötamine jätkub.

Käo hinnangul oli see, mis toimus Eesti Energia otsuse peale hakata investeerima prügi põletamisse, enneolematu. «Lobitöösse oli haaratud väga lai ringkond nii poliitikuid kui ametnikke ja ärimehi,» sõnas ta.

Käo sõnul on Eesti Energia nüüd sisenenud teistesse turu konkurentsi aladesse ja see ei meeldi paljudele. «Arvatakse, et me peaks tegelema vaid Narvas põlevkivi põletamisega ja ei tohiks tegeleda ei õlitootmise, prügipõletamise ega tuulikutega. Kahjuks toetavad seda ka paljud poliitilised struktuurid. Sellel teemal on tõsine sõda käinud ja käib edasi,» rääkis ta.

Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ütles, et pärast investeerimisotsust on Eesti Energia poole pöördunud siiski paljud prügilad nii Tallinnast kui kaugemalt ja 100 000 tonni peale aastas on lepingud juba sõlmitud.

Kõige suuremate prügikäitlejatega Veolia ja RagnSellsiga seisavad läbirääkimised Liive sõnul veel ees. Kaalumisel on prügi heinapalli moodi kilesse pakendamine, et oleks mugavam seda ahju pista.

Liive sõnul tambitakse täna enamik prügi lihtsalt vastu maad. Rootsis ja Saksamaal on selline teguviis näiteks keelatud. Iru põletusploki jaoks jätkub tema sõnul prügi eeldusel, et seda enam maha ei tambita.

Prügi maha ladestamine läheb Eestis järjest kallimaks, sest maksud tõusevad. Kolme-nelja aasta pärast maksab tonni ladestamine 1000 krooni ja umbes 500 krooni on maks. Edaspidi hakkab Liive sõnul konkursse võitma firma, millel on teistest odavam prügi mahapanemise koht.

Konkurentsiamet on teinud otsuse, et Tallinna linn ega ükski teine munitsipaalettevõte ei tohi eelistada ühtki prügikäitlejat teisele.