Konflikt töötukassaga viis arveloleku lõpetamiseni

Lauri Pärnamets. Foto: Peeter Langovits

Valesti arvutatud töötuskindlustushüvitis, selle kuudepikkune ootamine ning hoolimatud ametnikud, kes ei vaevu inimestele asju selgitama ja neid aitama - kõige selle tagajärjel otsustas Lauri Pärnamets oma töötukassas arveloleku lõpetada, ehkki ta tööd leidnud ei ole.

Pärnamets pidi pärast töötuks registreerumist ligi seitse kuud töötuskindlustushüvitist ootama. Vähe sellest, et hüvitise saamiseks kulus ilmatu pikk aeg. Töötukassa määras liiga väikse hüvitise. See poleks ilmnenudki, kui noormees ise poleks aktiivselt oma õiguste eest võidelnud. Õige suurusega hüvitise sai ta kätte peaaegu kümme kuud pärast töötuks registreerumist.

Pärnamets töötas 1,5 aastat, kuni 2008. aasta augustini Norras ning pärast seda ligi kolm kuud Eestis. Töötuks registreerus ta mullu kevadel.

Hüvitise saamiseks oli vaja, et Pärnametsa töötuskindlustusstaaži arvutamisel läheks arvesse ka Norras töötatud aeg. Välismaal töötatud aja arvesse võtmiseks on vaja sealselt tööandjalt töösuhte lõpetamise alust ja aega ning viimase 12 töötamise kuu palgaandmeid tõendavaid dokumente, samuti välisriigi töötukassalt tõendit E301. Need peaks inimene välisriigis töösuhe lõppemisel hankima juba enne kodumaale naasmist. Pärnametsa neid dokumente aga polnud.

Töötukassa tegi nagu sellistel juhtudel ikka - küsis ise välismaa tööandjalt ja töötukassalt vajalikke dokumente. Nende saamiseks kulus ligi viis kuud. Oleks võinud ka hullemini minna. Tõendi E301 väljastamiseks võib välisriigi asutusel kuluda üle 6 kuu, tõdes töötukassa Euroopa Liidu hüvitiste peaspetsialist Diana Treier.

Töötukassa saaks vajalikud dokumendid kiiremini, kui ei suhtleks nende saamiseks vaid lihtkirja teel, arvas Pärnamets. Töötukassa peab sellist suhtlemisviisi aga mõistlikuks. «Praktika näitab, et elektronposti ja fakside teel saadetud dokumendid ei jõua pahatihti sihtkohta. Tähitud kirjade puhul saame kirja kohale toimetamata jätmise kohta teate.»

Pärast dokumentide laekumist Norrast osutus järgmiseks aeganõudvaks katsumuseks hüvitise suuruse kindlakstegemine. Kuna noormehe viimane töökoht oli Eestis, tuli tema hüvitise suuruse aluseks olev keskmine palk arvutada siin saadud töötasu põhjal. Eesti tööandjat, kes vahepeal oli Pärnametsa sõnul pankrotistunud ja tegutses sisuliselt edasi teise nimega, ei õnnestunud aga kätte saada, et temalt palgaandmeid küsida.

Seetõttu otsustas töötukassa spetsialist võtta hüvitise arvutamise aluseks miinimumpalga. Pärnametsa töölepingus oli nimelt kirjas, et talle tasutakse tükitöö alusel, kuid mitte vähem miinimumpalgast.

Noormehele tuli siis pähe, et maksuametil on ta palgaandmed olemas. «Töötukassa spetsialist aga ütles, et see pole ikka päris sama, seal on mingid teised summad,» meenutas Pärnamets. Nii määrati talle novembris töötuskindlustushüvitis miinimumpalga alusel.

See aga noormeest ei rahuldanud. Ta koostas advokaadi abiga töötukassa juristile vaide, mis ka rahuldati. Jurist otsustas, et maksu- ja tolliameti andmete ning Pärnametsa pangakonto väljavõtete alusel on võimalik arvutada tema tegelik töötasu. Nii arvutatud hüvitis oli Pärnametsa kinnitusel esialgsest ligi kolm korda suurem. Kätte sai ta selle alles jaanuari lõpus.

Tolleks ajaks oli noormees oma töötuna arveloleku juba lõpetanud. Halbu kogemusi töötukassaga oli saanud liiga palju. Lisaks faktile, et hüvitist pidi kuid ootama ning see valesti arvutati, mängis rolli ka üldine suhtumine.

«Kui ma mõnele sõbrale rääkisin, kuidas see töötukassa spetsialist [kes hüvitist arvutas] minuga suhtles, siis naerdi mind välja. Öeldi, et see pole võimalik,» meenutas Pärnamets. Noormees tõi näiteks juhtumi, kus ta leppis spetsialistiga kokku, et see hangib tema töölepingu koopia töötukassa arhiivist. Kui Pärnamets peaaegu kaks nädalat hiljem huvi tundis, kas koopia on spetsialistil käes, tuli välja, et polnud. «Poleks ma helistanud ja üle küsinud, oleks mulle öeldud, et ületasite tähtaja ja olete hüvitisest ilma,» lausus noormees.

Nimelt andis tema sõnul töötukassa igasuguste dokumentide saamiseks 10-14 päevaseid tähtaegu. «Öeldi, et selle jooksul pean paberi kätte saama, muidu tühistatakse hüvitis üldse ära,» rääkis Pärnamets. «Eestisisese kirjavahetuse puhul reeglina kasutame 14 päevast tähtaega,» põhjendas töötukassa Postimehele. Mis puudutab töölepingu koopiat, siis seda oli spetsialist töötukassa sõnul arhiivist küsinud.

Võibolla oli tegemist arusaamatusega suhtlemisel. Millest sellised arusaamatused aga tekivad? Üks põhjus on ilmselt, et töötukassa ametnikel pole sageli kas aega või motivatsiooni inimestele selgitusi jagada. See nähtub ka vastustest, mis Pärnamets sai, kui pärast Norrast dokumentide laekumist töötukassast küsis, kui kaugel on tema hüvitise arvutamine. «Iga kord öeldi, et peate veel ootama, on inimesi, kes veel kauem oodanud. See oli ainus põhjendus, ükskõik kellega rääkisin,» lausus ta. «Hakkasin mõtlema, et kes iganes see inimene ka ei ole, kes on kõige kauem oodanud, mis talle siis öeldi. Ei saa ju öelda, et keegi on kauem oodanud.»

Halbu kogemusi sai noormees ka töötukassas kohal käies. Igakuine kohalkäimine on töötuna arvelolemiseks vajalik, kuid muud praktilist väärtust sel vähemalt Pärnametsa puhul polnud. «Küsiti, kas tööd on. Ütlesin, et ei ole. Selge, määrati uus aeg,» meenutas ta ülilühikesi kohtumisi konsultandiga, mis algasid tavaliselt kokkulepitud ajast 20 minutit hiljem

«See on natuke kurb. Siis konsultant pole oma ülesannet hästi täitnud,» kommenteeris töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu. «Meil on inimese peale ikka vähemalt mingi aeg ette nähtud. Tuleb ikka sisuliselt küsida ja anda soovitusi.»

Ta meenutas, et töötukassa on alles värske asutus, rajatud eelmise aasta mais. Siis võeti ka uusi inimesi tööle. «Koolitused ja elementaarsed oskused klienditeenindajatel, eks need vajavad lihvimist. Uue asutuse loomisel on ikka probleeme,» sõnas Vanatalu.

Lootust annab seegi, et Pärnametsal on töötukassa ametnikega suhtlemisest lisaks mitmetele halbadele mälestustele ka paar head kogemust. Praegu püsib noormehe arvamus sellest asutusest siiski negatiivne. «Nad ise kinnitavad kogu aeg, et «kõik inimesed on meie jaoks tähtsad». kuid see ei paista kuskilt välja,» tõdes ta.