Statoil eraldab endast bensiinijaamad

Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Statoil kavatseb oma rahvusvahelise bensiinijaamade keti ettevõttest eraldada, mis ühtlasi peegeldab nafta- ja gaasitootjate laiemat teeäärsest jaemüügist eemaldumise trendi.

Norra energiagrupi ettepanek kaheksat riiki kattev ja vähemalt 2300 bensiinijaamast koosnev kett tervikuna iseseisvaks muuta on analüütikute sõnul seni kõige julgem liigutus jaeturult lahkumise suunas.

Sisuliselt järgib Statoil pikemaajalist tendentsi, kuna paljud maailma juhtivatest integreeritud naftafirmadest on hakanud jaemüügipunkte maha raputama, kuna nood kujutavad endast kogu äri kõige vähemkasumlikku osa.

Brittide BP on alates 2007. aastast müünud ära kõik oma bensiinijaamad USAs ning koondanud selle käigus 10 000 töökohta.

Chevron teatas jaanuaris, et plaanib oma jaemüügi- ja rafineerimisdivisjonid ümber struktureerida. Konsultatsioonifirma PFC Energy andmetel on ConocoPhillips viimase aastakümnega loobunud 55,4 protsendist jaemüügipunktidest, ExxonMobil 38,5 protsendist ja Royal Dutch Shell 29,8 protsendist.

Statoil ütles, et nende juhatus on kaalunud võimalust üksusele ka uus omandistruktuur luua, kõige tõenäolisemalt viiakse ettevõte börsile - aga mitte varem, kui tänavu neljandas kvartalis.

«Me usume, et tulevikus kasvab ja areneb see üksus kõige paremini siis, kui tegutseb eraldiseisva ettevõttena ning pääseb kapitaliturgudele otse ligi,» ütles Statoili tegevjuht Helge Lund.

Analüütikute sõnul prognoositi jaemüügiüksusele tänavuseks netokasumiks ligikaudu 1 miljard Norra krooni (171 miljonit dollarit), mis on vaid väike osa grupi 21 miljardi Norra krooni suurusest kogukasumist ning annab äri potentsiaalseks väärtuseks 9-10 miljardit Norra krooni.

Eraldiseisev jaemüügiäri oleks Norra börsil üks suurimaid. Norra börs on omakorda esindatud kõikjal Skandinaavias, Baltimaades, Poolas ja Venemaal.

Analüütikud ütlesid, et Statoilil läks raskeks õigustada investeeringuid ärisse, mis tõi kapitalilt palju vähem kasumit kui naftatootmine ise, mis on firma põhitegevus.

Samuti paiknevad tanklaketid peamiselt Põhja- ja Ida-Euroopas, firma ise aga keskendub oma uuringutes üha enam Ameerikatele, Aafrikale ja Lähis-Idale.

«Kui põhitegevus on nafta- ja gaasiäri, siis jääb see veidi võõraks askeldada ühe miljoni jaemüügikliendiga, kes toovad suhteliselt vähe kasumit ning kellele ei müüda mitte üksnes kütuseid, vaid ka sööki-jooki,» ütles Oslos baseeruva Arctic Securitiesi analüütik Trond Omdal.

Eraldamisele määratud divisjon tarnib ka määrdeaineid ning lennu- ja laevakütuseid. Kahe kolmandiku osas Norra valitsusele kuuluv Statoil säilitab kontrolli oma kütuse töötlemise ja rafineerimise äri üle, mis on ühtlasi jaeoperatsioonide tarnijaks.

Grupi sõnul jätavad nad endale eraldumise korral esialgu uues jaemüügiettevõttes olulise osaluse.