Leebusprogramm toob rangemad karistused kartellides osalejatele

Foto: SCANPIX

Eelmisel nädalal riigikogus vastu võetud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seadusega kehtestati Eestis esmakordselt nn leebusprogramm, mis seab sisse leebema kohtlemise konkurentsi kahjustavast koostööst teatajale ja rangemad karistused kartellides osalejatele, kirjutab advokaadibüroo Glikman & Partnerid vandeadvokaat Risto Rüütel.

Sarnased leebusprogrammid on olemas peaaegu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, samuti kohaldab programmi Euroopa Komisjon liikmesriikide vahelist kaubandust mõjutavate ettevõtjatevaheliste kartellide menetluses.

Leebusprogrammi eesmärgiks on soodustada konkurentsiameti ja prokuratuuri poolt konkurentsi kahjustavast koostööst (ennekõike kartellikokkulepetest) teada saamist, selle kuriteoliigi tulemuslikumat menetlemist, sealhulgas meetmete tarvitusele võtmist konkurentsi kahjustava tegevuse lõpetamiseks ja osaliste karistamiseks. Seadusemuudatus jõustub 10. päeval alates selle Riigi Teatajas avaldamisest.

Leebusprogrammi sisuks on keelatud koostöös osaleja vabastamine karistusest, kui ta esimesena teavitab konkurentsiametit keelatud koostööst (ettevõtjate konkurentsi kahjustavast kokkuleppest, otsusest või kooskõlastatud tegevusest) ja aitab prokuratuuril saavutada teiste koostööosaliste süüdi tunnistamine.

Leebusprogrammi kehtestamine tähendab keelatud koostöös osalevatele ettevõtjatele seda, et võimalus sellise koostöö avalikuks tulekuks suureneb märkimisväärselt.

Samas annab leebusprogramm kokkuleppes ja kooskõlastatud tegevuses vastutahtmist osalevatele ettevõtjatele võimaluse sellest väljumiseks ja menetlejatega koostööd tehes ka karistusest pääsemisest.

Lisaks leebuse kohaldamise tingimuste sätestamisele toob seadusemuudatus kaasa ka senisest oluliselt erinevad karistused. Seadus eristab seejuures teineteisest selgelt kergemat ja raskemat laadi konkurentsi kahjustavat koostööd. Rasket laadi koostööna käsitleb seadus konkurentidevahelist koostööd (sealhulgas koostööd riigihangetes), mis seisneb hinna- või kauplemistingimuste kooskõlastamises, tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramises ja kaubaturu või varustusallika jagamises ning kolmandale isikule kaubaturule pääsu takistamises või tema kaubaturult välja tõrjumises.

Kergemat laadi konkurentsi kahjustavaks koostööks loetakse eelkõige tootmise või turustamise erinevatel tasanditel tegutsevate ettevõtjate vahelist (vertikaalset) koostööd.

Edaspidi on kergemat laadi konkurentsi kahjustava koostöö puhul ettevõtja organi liikmele, juhtivtöötajale või muule pädevale esindajale võimalik määrata vangistus kuni 1 aasta (senise 3 aasta asemel). Ettevõtjat ennast aga on võimalik karistada rahalise karistusega kuni 5 protsenti juriidilise isiku käibest (erinevalt senisest 250 miljoni krooni suurusest maksimummäärast).

Võrreldes senise regulatsiooniga, toob seadusemuudatus paljudele ettevõtjatele kaasa vertikaalse kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse ja ühenduse otsuse puhul võimaliku maksimaalse karistuse olulise vähenemise.

Raskemat laadi konkurentsi kahjustava koostöö eest määratavad karistused hakkavad aga olema senisest oluliselt karmimad. Füüsilisele isikule määratava võimaliku vangistuse pikkus on 3 aastat, seejuures vangistuse alammäär on 1 aasta (senimaani alammäär puudus). Juriidilisele isikule määratav rahaline karistus aga hakkab seadusemuudatuse tõttu olema vahemikus 5 protsenti kuni 10 protsenti juriidilise isiku käibest, ülempiiriks 250 miljonit krooni.

Seega on edaspidi juriidilisele isikule rasket laadi konkurentsi kahjustava koostöö eest mõistetav karistus üldjuhul alati vähemalt 5 protsenti tema käibest, mis tähendab karistuste selget karmistamist.

Oluline on tähele panna, et kuigi isiku olukorda raskendava seaduse tagasiulatuv kehtima hakkamine on välistatud, kaasneb seadusemuudatusega siiski ilmselt hulk komplitseeritud vaidluseid seoses kohaldamisele kuuluva seaduseredaktsiooniga ja karistusmääradega.

Osalemine konkurentsi kahjustavas koostöös on tihti vältav tegevus, mis kestab kuni selle tegevuse lõpetamiseni. Näiteks, kuigi kokkulepe ettevõtjate vahel teatud kauplemistingimuste ühtlustamise osas võis olla saavutatud mingil ajal minevikus, siis sisuliselt kestab konkurentsi kahjustav koostöö seni, kuni ettevõtjad sellest kokkuleppest kinni peavad ja neid tingimusi kolmandate isikute (oma klientide) suhtes rakendavad.

Seega kui seadusemuudatuse jõustumise ajaks ei ole ettevõtjad omavahelist keelatud koostööd lõpetanud, on selles koostöös osalejate suhtes võimalik kohaldada uusi rangemaid karistusi.