Riigikogu püüdis Tederit rahustada

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas Sikupilli keskuse apteegis hoiatab ostjaid silt, et seoses käibemaksu tõstmisega võivad hinnad letis ja kassas erineda.
Tallinnas Sikupilli keskuse apteegis hoiatab ostjaid silt, et seoses käibemaksu tõstmisega võivad hinnad letis ja kassas erineda. Foto: Raigo Pajula

Parlament võttis eile õhtul vastu käibemaksu tõusu mõjude leevendamise eelnõu, mis pakub ettevõtjaile hüvitisi töötajate palkamise eest, aga lubab ka ühepoolselt lepingut muuta käibemaksu tõusu võrra.



Põhiküsimuseks jäi ikkagi, kas õiguskantsler Indrek Teder läheb riigikohtusse või mitte.
Ametlikult kinnitas Tederi büroo, et õiguskantsler analüüsib riigikogust tulnud seadust ja langetab siis otsuse. Parlamendiliikmed on veendunud, et õiguskantsler õnnestus maha rahustada. Just nii kirjeldas hiljuti üks minister valitsuse edasisi võimalusi riigieelarve tasakaalustamisel: «/---/ sõltub sellest, kas õnnestub õiguskantsler maha rahustada.»

«Ma usun küll, et õiguskantsler jääb rahule,» märkis riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas nüüd. «Seadus arvestab peaaegu sajaprotsendiliselt õiguskantsleri ettepanekuga.»

Mäletatavasti tõstis riigikogu enne jaanipäeva käibemaksu kahe protsendipunkti võrra, 18-lt kahekümnele. Sellega loodeti teenida riigikassasse 800 miljonit krooni poole aastaga.

Ettevõtjail jäi hinnasiltide ümberkujundamiseks vaid mõni tööpäev. Meelepaha krooniks leidis Teder, et kiirustamine on põhiseadusevastane. Sellega tekkis omapärane patiseis – juhul kui seadus on põhiseadusevastane, tuleks see tühistada. Viimasel juhul tuleks aga käibemaks üleöö taas 18 protsendi peale ümber arvutada.

Riigikogu rahanduskomisjon kirjutas üleeile õhtul seadusse sätte, et ettevõtjad võivad parlamendi kiirustamise pärast tehtud kulude hüvitamist nõuda rahandusministeeriumilt. Hüvitamiskõlbulikud on tööjõukulud.

Täpsed tingimused pole veel teada, aga rahandusministeeriumi esindaja pakkus, et kui on makstud töötajatele ületundide eest või palgatud ajutist tööjõudu näiteks hinnasiltide vahetamiseks, siis selle eest võiks hüvitist küsida.

Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp märkis, et pole kahju kokku löönud. «Me ei näe sel ka erilist mõtet, sest kahjude tõestamine ja nende heastamise nõudmine nõuab omakorda tublisti aega ja vaeva,» ütles Puusepp.

Maxima poeketi avalike suhete juht Erkki Erilaid oli samal seisukohal. «Käibemaksu ümber kemplemine on mõttetu tegevus, mis ainult segab ettevõtlust,» lausus Erilaid.

Ometi leiab ka riigikogu rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor, et riigikohtusse pole õiguskantsleril enam põhjust minna. Nestori sõnul peaks vastuolu põhiseadusega kaotama seaduseparanduse punkt, mis ütleb, et kestvuslepinguid võib ühepoolselt muuta.

Jutt käib siis lepinguist, kus pole kauba või teenuse hinda ning käibemaksu eraldi kokku lepitud. Seaduseparandus ütleb nüüd, et kestvuslepingu hinda võib muuta kuni 1,7 protsendi ehk käibemaksu tõusu võrra.

Selle juures on üks aga, nimelt ei saa seda teha siis, kui pooled on juba jõudnud teisiti kokku leppida. Ehk kui niisuguse lepingu osas pole kokkulepet või teadet, et hind ei muutu, siis nüüd saab asju muuta.

Keskerakondlane Toomas Varek viitas, et seaduseparandus vähendab ka ettevõtjate hirmu maksuameti ees – leevendati mitut maksudeklaratsioonide esitamise sätet. Riigikogu leidis ka, et hinnad võivad poes käibemaksutõusu võrra väiksemad olla septembri lõpuni.

Kommentaarid

Kersti Kraas
EVEA tegevjuht:

Ettevõtjad ootavad riigikogult eelkõige tunnistamist, et käibemaksu rutaka tõstmise näol oli tegu praagiga, sest see aitaks taastada kõikuma löönud usaldust seadusandja vastu ja annaks lootust, et enam nii ei tehta. Esialgu riigikogule arutusele antud seaduseelnõus, mis üritas tehtud viga parandada, oli igal juhul veel palju praaki. Näiteks oli seal sees 31. september, millist kuupäeva ei eksisteeri. Ettevõtjad pole oma kahjusid kokku löönud, kuid need ulatuvad miljonitesse. Kuna hindade muutmiseks oli vaid kaks tööpäeva, pidid paljud inimesed ületunde tegema.

Raul Puusepp
Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees:

Käibemaksu rutaka tõstmisega tehtud kahju pole võimalik korvata. Olen seda meelt, et pärast kaklust pole mõtet rusikatega vehelda. Riigikantsleri õiguslik hinnang jäi lihtsalt hiljaks. Tegu oli vale sammuga ja kui nüüd hakata vigade parandust tegema, on see veel valem samm. Riigikogu tegi kiirustades vale otsuse ja suundus seejärel ise suvepuhkusele, rikkudes ära väga paljude teiste inimeste puhkuse, sundides neid ületunde tegema ja isegi öösel töötama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles